20081212
Kunstnik käib külmal talvepäeval mööda tänavat. Näeb kerjust. Kunstnik astub kerjuse ette ja hakkab tantsima.
KERJUS: Palun anna üks kroon.
Kunstnik tantsib.
KERJUS: Palun anna üks kroon.
KUNSTNIK: Ära sega, ma olen tööl.
KERJUS: Kao! Mine ära.
Kunstnik tahab kerjusele pai teha. Kerjus varjab kätega oma raha.
KERJUS: Appi, appi!
Kunstnik jookseb kohmetult minema. Maalib öö läbi. Kirglikult. Hommikul võtab kunstnik maali kaenlasse ja läheb tänavale.
KUNSTNIK: Kus sa oled? Halloo? Kus sa oled?
Kunstnik jookseb maal kaenlas mööda tänavat ringi.
KUNSTNIK: Halloo! Halloo! Minu mees, mina olen siin!
Kunstnik ei leia kerjust ja läheb istub kõrtsi, kus istub sõber, kunstnik2. Joovad.
KUNSTNIK2: Sul on tugev olek kuidagi täna.
KUNSTNIK: Öö läbi töötasin. Seepärast tunnnen ise ka jõudu.
KUNSTNIK2: Näita.
Kunstnik näitab maali.
KUNSTNIK2: Assa kurat, see on hea.
KUNSTNIK: Üks tunne nagu läks üle piiri ja moodustus nagu mädapaise ja siis ma pidin ilusti sittuma, kuidas ma seda ütlen, nagu ma oleksin selle kapsli alla neelanud ja siis öö läbi meeleheitlikult üritasin seda kõike välja oksendada...
KUNSTNIK2: Vot see on hea. Tekib kohe tunne, et tahaks ise midagi teha.
KUNSTNIK: Ja ma ütleks, et mul õnnestus see, mul õnnestus läbi okse paljud asjad enda jaoks selgeks teha.
KUNSTNIK2: Nagu vabanemine.
KUNTSNIK: Just. See on nagu kogu suur asi, ühes tundes kõik.
KUNSTNIK2: Ma ise ka vist hakkan täna tööle. Mulle meeldib see hetk, kui sa tunned, et on aeg.
KUNSTNIK: Kui on õige, siis sa tunned selle ära. Aga ära sa jumala eest liiga vara tööle hakka.
KUNSTNIK2: Õige hetke tunnetamine on tähtis.
KUNSTNIK: See on kõik. Näed ja lükkab tööle.
KUNSTNIK2: Ma selle tunde nimel elangi.
KUNSTNIK: Ma ka.
Joovad.
KUNSTNIK: See on tellimustöö.
KUNSTNIK2: Kellele?
KUNSTNIK: Selle tundele.
KUNSTNIK2: See on fikseering.
KUNSTNIK: Minu elu fiktsioon.
KUNSTNIK2: Minu elu ka.
KUNSTNIK: Sinu elu ka.
KUNTSNIK2: Minu tunded on seal sees.
KUNSTNIK: Mis sa tunned seda vaadates?
KUNSTNIK2: Ma tunnen iseennast ära.
Kunstnikud noogutavad ja joovad.
KUNSTNIK2: Ma vist hakkan ka täna tööle.
KUNSTNIK: Türa, mine munni.
KUNSTNIK2: Mine ise. Mulle meeldib elada.
KUNSTNIK: Mulle ka.
Joovad end täis ja visatakse baarist välja.
KERJUS: Palun anna üks kroon.
Kunstnik tantsib.
KERJUS: Palun anna üks kroon.
KUNSTNIK: Ära sega, ma olen tööl.
KERJUS: Kao! Mine ära.
Kunstnik tahab kerjusele pai teha. Kerjus varjab kätega oma raha.
KERJUS: Appi, appi!
Kunstnik jookseb kohmetult minema. Maalib öö läbi. Kirglikult. Hommikul võtab kunstnik maali kaenlasse ja läheb tänavale.
KUNSTNIK: Kus sa oled? Halloo? Kus sa oled?
Kunstnik jookseb maal kaenlas mööda tänavat ringi.
KUNSTNIK: Halloo! Halloo! Minu mees, mina olen siin!
Kunstnik ei leia kerjust ja läheb istub kõrtsi, kus istub sõber, kunstnik2. Joovad.
KUNSTNIK2: Sul on tugev olek kuidagi täna.
KUNSTNIK: Öö läbi töötasin. Seepärast tunnnen ise ka jõudu.
KUNSTNIK2: Näita.
Kunstnik näitab maali.
KUNSTNIK2: Assa kurat, see on hea.
KUNSTNIK: Üks tunne nagu läks üle piiri ja moodustus nagu mädapaise ja siis ma pidin ilusti sittuma, kuidas ma seda ütlen, nagu ma oleksin selle kapsli alla neelanud ja siis öö läbi meeleheitlikult üritasin seda kõike välja oksendada...
KUNSTNIK2: Vot see on hea. Tekib kohe tunne, et tahaks ise midagi teha.
KUNSTNIK: Ja ma ütleks, et mul õnnestus see, mul õnnestus läbi okse paljud asjad enda jaoks selgeks teha.
KUNSTNIK2: Nagu vabanemine.
KUNTSNIK: Just. See on nagu kogu suur asi, ühes tundes kõik.
KUNSTNIK2: Ma ise ka vist hakkan täna tööle. Mulle meeldib see hetk, kui sa tunned, et on aeg.
KUNSTNIK: Kui on õige, siis sa tunned selle ära. Aga ära sa jumala eest liiga vara tööle hakka.
KUNSTNIK2: Õige hetke tunnetamine on tähtis.
KUNSTNIK: See on kõik. Näed ja lükkab tööle.
KUNSTNIK2: Ma selle tunde nimel elangi.
KUNSTNIK: Ma ka.
Joovad.
KUNSTNIK: See on tellimustöö.
KUNSTNIK2: Kellele?
KUNSTNIK: Selle tundele.
KUNSTNIK2: See on fikseering.
KUNSTNIK: Minu elu fiktsioon.
KUNSTNIK2: Minu elu ka.
KUNSTNIK: Sinu elu ka.
KUNTSNIK2: Minu tunded on seal sees.
KUNSTNIK: Mis sa tunned seda vaadates?
KUNSTNIK2: Ma tunnen iseennast ära.
Kunstnikud noogutavad ja joovad.
KUNSTNIK2: Ma vist hakkan ka täna tööle.
KUNSTNIK: Türa, mine munni.
KUNSTNIK2: Mine ise. Mulle meeldib elada.
KUNSTNIK: Mulle ka.
Joovad end täis ja visatakse baarist välja.
# posted by Mart : 15:00
