20081208
Laupäeva õhtul nägin Pöffi filmi, mis oli sellest kuidas narkovõõristusravilt koju puhkusele tulev õde tekitab segadust õe pulmas ning muudkui kistakse välja perekonna luukeresid. Õppinud käega režissöör oli teinud ühe ilusa pika sõnatu pulmastseeni, kus tantsiti ja tantsiti erinevaid stiile.
Pühapäeva õhtul nägin Pöffi filmi, mis oli sellest kuidas Londoni kuskil tööstusrajoonis kaks naist alustasid vöörtööliste vahendamisfirmat. Film oli lööv, lugu mulle ei meeldinud, kuid teema on kapitalistliku globaalse maailma nii mädapaise kui rõõmuallikas. Kas võõral maal suvalist tööd tehes on võimalik saada õnnelikuks?
Julgust otsast alustada peaks olema nii kolmekümne kui viiekümne aastases inimeses.
Inimesel on oma mõtlemine ja seda ei võta töökohavahetus sul mitte kunagi ära. Vastupidi, kõik peab tegema selleks, et sinu mõtlemine muudkui areneks ja üllataks sind.
# posted by Mart : 07:58
