20090116

kiire armastus ühe looga

Kuidas ma mõnikord armun kiirelt ja see armumine mõjutab kõike. Iga rida, mis kirjutan ja iga dialoogi, mis räägin. See muusika on otseselt seotud kuidas ma keeran autorooli ja kuidas ma võtan kruusist teelonksu ja kuidas ma võtan printerist paberit välja. Ma vist olengi paar päev see üks lugu.

HU? plaadil "Film" on lugu "Varjud Valgusvihus", ei ole vist eriti suur rahvahitt. Mulle tohutult meeldib see hetkel, eriti see koht, kus on sõnad "me elame siin", sest selles kohas on sees mingi väga tugev veendumus. Sümpaatia tavalise inimese tavalise elu vastu.

Ja nii ma käingi ringi ja märkan inimeste tavalisi harjumusi ja tavalisi riideesemeid ja ausalt öeldes on see äärmiselt kütkestav. Lausa joovastus. Argielu hetked elavad täiega. Kõik maailm ilu ja kunst võib olla täiesti suvalises hetkes.

Selles kõiges on tükike liiga suurt naiivsust, aga ma tean, et see naiivsus või siirus vms. ongi mu pärisosa. Nii et, milleks häbeneda? Parem kuulata järjest niipalju, kui kannatan. Me oleme lihtsalt oma linna mõju all.

Leslie Laasner:

Siin ööd ei ole vaiksed
Neid täidavad me hääled
Me liigume kui mustad kassid
Vaid lambivalgust näeme
Siin rohi on kastemärg
Kuid sellest me ei hooli
Siin kõnniteed on kitsad
Ja äärekivid tooliks

Me elame siin
Siin täituvad me soovid
See on tavaline linn
Kus on tavalised koolid
Siin tavalised tehased
Ja tavalised hoovid
Siin tavaline inimene
Aknalt meid noomib

Comments:
See on küll hoopis teine teema, aga mis sa Sullenbergerist arvad? Tänapäeval, sellised inimesed, väljaspool filmi? Kas see, et nende olemasolu paneb meid niivõrd imestama, viitab sellele, et me ei usu, et päriskangelased üldse olemas on?
 
Eks kindlasti saab Sullenbergist ka filmi kangelane.
Tore mees.
 
Postita kommentaar



<< Home
eXTReMe Tracker

This page is powered by Blogger. Isn't yours?