20090106
paluks ilma paanikata
Ajaleht "Kultuuri KesKus" jaanuarinumbris on kena üleskutse väljaandjate Juku-Kalle ja Mareki poolt: Paluks ilma paanikata! Jutt sellest, kuidas inimesed näevad kultuuri ja lugemuse kadumist paratamatusena Interneti keskendumisvõimet lõhkuva pealetungi tõttu.
Kultuur on maailma muutnud ikkagi kogu oma ajaloo jooksul sedavõrd, et kuhugi ta enam kaduma ei hakka. Ja meie ühiskondlik mõttestiil on meie oma paanika nägu. Kui hirmudest jagu saada, muutub seesama nägu päris käbedalt.
Juhtkirjas viitavad ka nemad Eesti arvajate seas kultuslikuks kujunenud Nicholas Carr'i artiklile "Kas Google muudab meid lolliks", mis on Akadeemias 12/2008:
Ma ei mõtle enam nii nagu varem. Kõige teravamalt tajun ma seda lugedes. Raamatusse või pikka artiklisse süüvimine oli varem lihtne. Mu mõistus laskis end kaasa haarata jutustusest või argumentatsiooni keerdkäikudest ja ma võisin veeta tunde seigeldes läbi mahukate proosatekstide. Enam see nii ei ole. Nüüd hakkab mu tähelepanu juba kahe või kolme lehekülje järel hajuma. Ma muutun kärsituks, kaotan mõttelõnga, hakkan endale muud tegevust otsima. Mul on tunne, nagu peaksin oma tõrgest aju kogu aeg tekstide juurde tagasi tirima. Süvalugemine, mis varem nii loomulikult tuli, on muutunud võitluseks.Platoni Phaidroses kurdab Sokrates kirjutamise leviku üle. Ta kardab, et kui inimesed hakkavad tuginema kirjutatud sõnale, mitte teadmistele, mis neil varem peas olid, siis nad "hülgavad mäletamise" ja kipuvad unustama, nagu ütleb üks dialoogi tegelasi. Ja kuna neil avaneb võimalus kuulda "palju, saamat õpetust", siis "peavad nad end kõiketeadjateks, suuremas osas midagi mõistmata". Nad on "saanud näivtarkadeks tarkade asemel". Sokrates ei eksinud - sellel uuel tehnoloogial olid sageli just tema kardetud tagajärjed -, kuid ta oli lühinägelik. Ta ei suutnud ette näha, et kirjutamine ja lugemine aitab mitmel moel informatsiooni levitada, värskeid ideid sünnitada ja teadmisi (kui ka mitte tarkust) suurendada.
Mulle pole vist kunagi lugeda meeldinud nii palju kui praegu. Ja arvan, et ma oskan Internetti kasutada - olulist infot leida ja ebaolulisse mitte süveneda. Ma olen suhteliselt enesekindel, et paralleelne raamatute lugemine ja Interneti armastamine tagab mulle edu.
Kõige tähtsam on mõtete värskus. Vaimustumine. Ma olen vormis.
Veelkord Carr:
Süvalugemine, mida soodustab trükitud lehekülgede järgnevus, ei ole väärtuslik mitte ainult teadmiste pärast, mida me autori sõnadest ammutame, vaid ka intellektuaalsete võngete pärast, mida need sõnad meie enda mõistuses esile kutsuvad. Neis vaiksetes vaimuruumides, mille avab meile katkematu ja segamatu raamatu lugemine või ka mis tahes muu mõttetegevus, loome ise assotsiatsioone, teeme ise järeldusi, leiame ise analoogiaid ja soodustame omaenda mõtete sündi.
# posted by Mart : 11:53
