20090123
rss tuli mu ellu
Jah, eile õhtul tegin ma selle ära. Alles eile. Võtsin kasutusele Google Reader'i, märkisin sinna sisse ära 46 ajaveebi/fotopäevikut, mida loen ning nüüd enam ei sõelu Safari akna kiirvaliku abil erinevate netilehtede vahel.
Kõik õiged innovatsioonisõbrad on ammu rss sõbrad, aga mina kuidagi puiklesin vastu, nüüd saan aru küll, et see värk teeb elu lihtsamaks, hoiab aega kokku, võimaldab rohkemate mõtetega olla kursis "nüüd ja päris sel hetkel". Või kui oled kaua netist eemal olnud, siis on võimalik kiirelt organiseerida iseend lugema asju, mis tahad lugeda.
Selline netilugemine ole lõplikult autori surm. Päris lõplikult. Tähendab, autor on elus, aga kontrolli surm. Raamatu avaldanud inimesel pole ka võimalik kontrollida, et kes tema raamatut loeb, aga ta ikkagi teab, et täpselt millist raamatut inimene loeb. RSS puhul ei kontrolli kirjutaja enam midagi. On lihtsalt laused, kujundus on lõplikult hukkunud. Sisu loeb. Tähendab see vist hoopis seda, et autor ärkab uuesti ellu, päriselt ellu, sõnad loevad.
Kaustanimetusi Google Reader'is: omad, tuttavad, kultuur, meedia, foto, disain
# posted by Mart : 10:34
Comments:
<< Home
Kaua netist eemal olnule on google readeril selline paha feature, mis 30st päevast vanemad postitused automaatselt loetuks märgib
Postita kommentaar
<< Home
