kunst pole elu

Üleeestilise mõttetalgu üheks konkreetseks insight küsimuseks on see küsimus, mis koorub välja tänasest intervjuust majandusprofessor Varblasega. Kahe kuu pärast mõtlema hakata võib olla hilja, aga parem hilja kui üldse mitte.

Mida töötute armeega teha?
Siin ei ole imelahendust. Kevadel tuleb hakata inimestele pakkuma hädaabitöid.
Üks asi, mis kohe äkki pähe tuleb, on see, et üks kolmandik Eesti metsast on Riigimetsa Majandamise Keskuse käes. Kevaditi tegeldakse metsa istutamisega, samuti korrashoiuga. Nüüd tuleks ilusti läbi mõelda, kas meil on vaja selleks inimesi, kuidas seda teha. Võiks panna töötud metsa istutama, puhastama, üles tegema.
Eelmise vabariigi ajal korrastati hädaabitöödel Pirita randa, kindlustati Emajõe kallast. Praegu ei saa töötuid teedeehitusele saata, nad ei oska teid ehitada.
See on kvalifikatsiooni küsimus tõepoolest. Aga metsatöödele saaks vabalt panna. Ega mul neid ideid nii äkki pähe ei tule. Aga siin on vaja praegu ideid koguda, milleks saab kasutada seda suurt töötute hulka.
Kuid on ilmne, et Eesti ettevõtlus ei suuda kõiki neid inimesi rakendada. Ja võimalus välismaal tööd otsida, mis oli varem puhver, ei toimi enam nii hästi.

Minu pakkumisi: