20090210

Miks mulle ei meeldi künism

Ma jälestan suurustavat kirjutamisstiili, milles puudub soojus või tahe olla inimlik.

Mind ärritas noorluuletaja Paavo Piik, kes edastab neti abiga avalikult mõtteid lavakooli esimese kursuse tudengite seiklustest Inglismaal:
Pikk nädalavahetus tõi uusi konflikte majaprouadega. Reede öösel vastu laupäeva söödi külmkapist ära pakk makrat ning üks koertele mõeldud pasteet, mille sees neile vajalik kõhurohi. Süüdlased ei tunnistanud. Tervislikke anomaaliaid ei ole märganud. Reedel ja laupäeval õnnestus tšehhi koduabilise väljavihastamine, kes ei saanud magada laulmise ja valju naeru tõttu köögis ja ülakorrusel. Mõni ime siis, kui pühapäeva hommikul teatas vanaema Diane, et tšehhi koduabiline ei ole tegelikult koduabiline, vaid tema sõber, ning tõi kaasa voldikud odavhotelli andmetega juhuks, kui meile majareeglid ei sobi. Ei midagi vaenulikku, väga matter of fact ja in good humour.
Olen ise selles majas ulualust saanud paar kuud ja tean, kui hea ja hooliva südamega (kuigi kohati hipiliku elustiili ja harjumustega) on perenaine Diane. Tema "väljavihastamine" kirjeldatud suuruses ja stiilis on ülekohtune tühi bravuuritsemine. Arvan, et lavakooli tudengid peaksid soojalt suhtuma inimesesse, kes suures linnas pakub neile soodsalt "katust" ja sooja toitu.

Jah, Diane on tšill ja küll kõik laheneb ja rahuneb, kuid mulle tundub, et suhtumine jääb. Vähemalt kirjastiilis.

Ning teine lause, mis selles tekstis mind ärritab kõlab nii:
Tseremooniat vaatasime kartulikrõpse õgides hiljem telekast; igav oli ja Slumdog Millionaire võitis kõik auhinnad, mis võttis tuju seda vaatama minna.
Minu jaoks on Danny Boyle maailma kõige kõvem filmi- või/ja kultuurimees, ma sügavalt austan inimest, kes suudab kõrgtasemelise režissöörina ainult areneda ja teha vägevaid, kuid väga erinevaid filme.

Paavo jaoks võib see kõik olla mõttetu ja igav, kuid selline üleolek sellise mehe poolt sellise mehe tegudest kõlab pehmelt öeldes naljakalt.

Tahtsin lihtsalt öelda, et iga inimene võib kirjutada, mida ta ise heaks arvab ja kuidas ise heaks arvab, kuid mina ei taha aru saada mõtetest, mille vormi on meelega sisse kodeeritud banaalsus ja üleolek. Mulle meeldivad haritud, sõnaosavad ja kultuursed inimesed, aga ma ei vaata kunagi läbi sõrmede sõnadele, mis minu jaoks teevad ülekohut inimestele, kes on minu jaoks head. Head ükskõik kummas, elus või kunstis.

Ja ma tean (tähendab arvan), et mu blogi loevad mõned ajakirjanikud, kel võib-olla tekib kiusatus pealkirjastada pealkiri a la "Lavakooli tudengid pummeldavad Inglismaal" vms., aga palun ärge tehke seda.

Ja kõige lõpuks - ma ei pea lugema ja eriti ei loegi. Aga arvan, et ka mul on õigus öelda välja see, mis mõtlen.

Ja nagu kord umbes ütles üks mu kursavend: "Las sellised mehed olla, need mehed saavad ise ükskord aru või kui ei saa, siis jumal nendega, aga tõprad on need mehed, kes ütlevad, et näe vägevalt poiss mõtleb, sellise maailmavaate propageerimine ja levitamine on jõhkralt rõve."

Ja ka minu jaoks on.

Comments:
kas siis absoluutset (kunstilist) headust ja seega ka halbust ei ole? kas võib öelda "pask"? aga mõelda ja mitte ütelda?
 
nii et hipi makrat ja koerapasteeti matsutada võib

aga makra ja pasteedi omanik
kui õigesti aru saan

mingi ülipopi filmi kohta
eelarvamust evida ei tohi?
 
Toivo
Võib, kõike võib, kui tunned, siis peab ütlema pask ja kui see teiste inimeste arvamusega vastuollu läheb, siis ongi ilus. Peaasi on uskuda, mis ütled, kirjutad.

afanasjev
Täpselt koerapasteedi mõtet ei tea, kuid hetkel on see koerapasteet vist juba omandanud märgilise tähenduse, mis iseenesest on naljakas. Koerapasteet.

Eelarvamust võib evida, aga võib ka arvamust evida eelarvamisest.
 
"Soojus [...] tahe olla inimlik."

Ilusad haprad mõtted! Need on nagu liivalt korjatud rannakarbid, mida nii põrgulikult lihtne lõhkuda on.

Ei maksa karpi lõhkuda(sellega saab ikka hakkama). Aga õrna asja endaga kaasa kanda, niiet see üleni terveks jääb... see on juba keerulisem, eks?

Igipõline küsimus (kunstis): kas lõhkuda või luua? (Issand kui kohutavalt imal, see on umbes nagu see hipilik loosung, et ärge tehke sõda, tehke hoopiski armastust...)

Aitäh, et meelde tuletasid, Mart. Su jutt pani mind mõtlema ja muigama...

Kristi:)
 
Postita kommentaar



<< Home
eXTReMe Tracker

This page is powered by Blogger. Isn't yours?