20090326
mis on näitleja mõte
Ma tahaksin näha laval näitlejaid, kel on väga lai silmaring ning kes valutavad südant ühiskonna pärast. Näitlejad võiksid olla inimesed, kelle päevad on lisaks enda huvidele täis poliitikat, majandust ning sotsiaalset aktiivsust.
Eks tegelt peaks küsima ikka uuesti ja uuesti, et mis on teatri ja kõigi teatris töötavate inimeste mõte.
Refereerin tänast Päevalehte:
Refereerin tänast Päevalehte:
On veel üks teine probleem, mille aluspõhi laiem. Teater tegeleb millegipärast järjest enam oma-enda probleemidega. See on trend, mida näeb NO99 lavastuses „Kuidas seletada pilte surnud jänesele”. Sagedasti satub iseenda ja kunsti teema moodsasse tantsu. Voldemar Panso olevat üle Draamateatri hõiganud: „Siin majas ei tehta näitemänge teatrist ja kirikust, sest teesklemist on siin isegi palju.” Edevusest sündinud tegelemine iseenda ja oma kunstiga varjab tegelikult kehvasti asjade käigu tegelikku põhjust – kunstnikuempaatiat on vähevõitu. Ja selle kandi pealt on „Hecuba pärast” üsna haavatavas seisus.
Praegune kiirelt muutuv maailm on ju ütlemata huvitav aines kunstiliseks mõtestamiseks. Kui oleks mingigi kindel vaatenurk, mida tõhusalt kasutada saaks. Ilmselt seda pole, kui pidepunkti otsitakse enesevaatlusest. Selles mõttes saab ka tükki „Hecuba pärast” vaadelda kui meie aja peegeldust, kus võimutseb tragikoomiline ebakindlus.
# posted by Mart : 10:08
