kunst pole elu

Esietendusi on jäänud ca 10 tundi. Tänane kontrolletendus jooksis kokku, aga vast oli see hea. See on tükk, mis käib läbi publiku või tähendab “publikuga koos” ja et see kõik toimima hakkaks läheb paar etendust aega. Homme vast paremini. Võib-olla mitte. Eks näis.

See ei ole lavastus, mis draamalavastuse tavaliste parameetrite järgi oleks kuigi hea. Mustad stseenide üleminekud ning kõik kulgeb suhteliselt ühe nivoo pealt. Ma ei oska lavastada klassikalise “lavastaja” tähenduses. Ja see ei huvita mind ka.

Aga kui hommikul sünnib idee, siis on see lavastus läbi. Selles mõttes läbi, et siis läheb käima ja kui läheb käima, siis tuleb lust ja puudutus.

Ja kui ei sünni idee, siis on see lavastus läbi. Ses mõttes, et see kõik on suht mõttetu jauramine. See on suur risk. Aga las olla.

Olen uhke selle üle, mis meil on. Ükskõik mis, olgu need ideed, mis igal hommikul sünnivad naiivsed ja imelikud, aga mina siiralt usun, et see võib kõik aidata kaasa meie kõigi elule seeläbi, et mõnel pealtvaatajal tekib alge, et ma hakkan ettevõtjaks. Aidata maailma ongi kunsti ja kultuuri mõte. Kaasata.

Aitäh kõigile, kes aitas selle asja päriselt ära teha. Homme hommikul rokime!

Lõik “Kultuuriuudistes”.