20090826

Vääritud tõprad

Võtsin kõige suuremasse topsi Sprite, natuke kaalukomme ning seanss algas eile õhtul kell 21.45.

Ja ka praegu, järgmisel päeva õhtul analüüsin veel oma peas filmi stseene. Hull film, kus kõik on nii lihtne. Tobe film, kus midagi ei usu, aga elad loole ja stseenidele täiega kaasa. Stseenid on tõmmatud laiali ning vaatajal on kogu aeg võimalus "jälgida mängu".

On vaja head teksti, suurepäraseid näitlejad ja meeletult stiilset lavastajat. Nii lihtne see filmi tegemine ongi.

Räägin lühidalt miks üks karakter oli teiste siiski märgatavalt üle.

Christoph Waltz on filmis "Juudikütt" Col. Hans Landa

Natsiliidrid (Hitler, Goebbels) jätavad filmis multifilmitegelaste mulje, sest nad on nii kirjutatud - lühikeste ja bravuursetena. Teised tegelased ("Vääritud tõprad", Shosanna Dreyfus, Bridget von Hammersmark) on kõik ühe joone peal ja nad mängivad seda ühte joont algusest lõpuni. Aga Hans Landa kannab endas saladust - kogu aeg jääb tunne, et ta on palju targem ja arukam, kui ainult dialoog, mida ta räägib. See Tarantino poolt loodud karakter on palju põhjalikum, kui kõik teised selles filmis.

Aga see on alles pool värki. Waltz mängib uskumatut debiilikut Landat nii, et see mees tundub täiesti reaalne, isegi selline, et tahaks sellist isiksust ise elus näha. See mees on endaga nii rahul, et igal võimalikul hetkel korraldab oma isiksusega näitemängu vestluspartneri(te)le. Las võidab selle rolli eest veel auhindu.

Tarantinol on hullumeelne loominguline kirg. Ta kõik intervjuud on niivõrd ülevõlli elavad.

Ja ka see film on helindatud jälle väga stiilipuhtalt.

Jan Kaus ajalehes "Sirp".

Comments: Postita kommentaar



<< Home
eXTReMe Tracker

This page is powered by Blogger. Isn't yours?