20091130

Uudiste ja pressiteadete tulevik ehk Twitteri trellid #

Kas juba järgmisel aastal näeme ajalehtede online väljaannetes pealkirju a la "#teadus - Eestlased leiutasid kuue käega roboti" või "#tallinn - Savisaar avas uue trammitee". Tundub ajuvaba, kuid...

...veel enne ajalehtede muutumist Twitteri kokkuvõtjateks ja suunajateks, võib ennustada, et firmade ja organisatsioonide poolt välja saadetavad pressiteated hakkavad sisaldama trelle a la "#epr10 - "Elu pärast raha" konverents kutsub inimesi kaasa mõtlema" või "#veresuu - Joosep Pummi uus raamat räägib valetamisest".

Jah, kui ajalehed vaevalt tõesti niipea "trellid" oma uudiste pealkirjadesse toksivad, siis pressiteadete trellimine vähemalt sisutekstis algab õige pea.

Ma pole netis kunagi uskunud "tagidesse" (täggidesse?) või taggimisse, sest igal blogiplatvormil (wordpress, blogger jne) on vist omad tagid ning tavaliselt tagid eksisteerivad suurelt jaolt vaid ühe blogi piires või on siis üleüldistes kategooriates liiga laialivalguvad. Kuid Twitter on loonud oma "trellidega" tagimisse siukese potensiaali, et vähe ei ole. See loob võimaluse, kus paljud erinevad inimesed "nüüd ja praegu" hakkavad rääkima TEEMAST või ASJAST või SÜNDMUSEST.

Twitter on siis see 140-tähemärgiga per postitus miniblogi süsteem, mis on sel aastal eestlased hulluks ajanud. Twitteri eelis on lihtsus ja see, et ta on kasutav ka mobiiltelefonist. Uute kasutajakontode loomine Eestist toimub praegu metsiku tempoga ja olgugi, et väga palju neist ei jää aktiivseteks, siis ikkagi ei näe põhjust miks peaks torm niipea peatuma.

Twitteris on topeltväärtuslik see info, mis erinevad inimesed levitavad ühe teema kohta ning selleks kasutatakse trelle (#). Trellide kasutamine toob välja üle kogu Twitteri kuumimad teemad (Trending Topics), kuid ka lokaalselt tõuseb trellide tähtus pea iga päev. Ühe teema raames trellitatud sõnumid saab välja otsida otsingusüsteemidega, nt search.twitter.com või siis lihtsalt mõne postituse sees olevatele trellidele klikades. Trellid tulevad, nad tulevad...

...ja tulevad "sündmusturundus" ja "avatud inimesed". Sündmusturunduse all ei mõtle ma mingit idiootsust, mis keegi kuskil linnatänaval teeb ja siis sada tellitud lolli takka kiidavad, vaid seda, et idee on asjal nii hea ja nii puhas, et see tekitab pärisel "wau-wau" tunde ning inimesed tahavad ideed jagada. Või siis on loodud asjalel selline mõtteline jõud, et inimesed tahavad veel ja veel mõtteid omavahel jagada. Päris mõtteid. Ning "avatud inimese" all ei mõtle ma fa-fa inimest, vaid karakterit, kel lisaks oma eriala professionaalsusele on ka autoriteet Twitteris ning üldse netis. Sellest on vähe kasu, kui sa midagi ei oska, aga Twitteris ja blogis oled hirmsalt kõva mees. Ning jälle vastupidi, sa võid jääda mängust kõrvale, kui sa pole netis inimestele avatud.

Lihtsalt palka/kaasa oma sündmuse/reklaami/konverentsi/telesaate jaoks õiged avatud professionaalid ning pane paika õige Twitteri trell # ning proovi viia teema tõsiseltvõetavalt võimalikult paljude inimesteni. Loo võimalused, mitte ära täida kinnist plaani.

Comments:
Julgen väita vastupidist. Twitter ei ole elu. Facebook ei ole elu. Ka ajalehtede veebiväljaanded ei ole elu. Twitteri kasutajate hulk suureneb Eestis ainult TEATUD RINGKONDADES. Twitter on lihtsalt üks kanal. Päris kindlasti ei ole see trendilooja.

Kokkuvõttes on kasutajate arv siiski väga väike. E-Eesti on üldse väga kahtlane asi. ID-kaardi omajate suur arv ei tähenda veel, et selle kasutajaid oleks väga palju. Sa vaatad asju liiga Eesti-keskselt. Proovi rääkida nt prantslasele või itaallasele e-valimistest.
 
Ma usun, et n aasta pärast tundub ka prantslastele ja itaallastele kahtlane minna mingisse koolimaja võimlasse paberlipikut saepuruplaadist kasti laskma. "Turvalisem" tundub e-hääletada.

Arvestades noorte inimeste osakaalu "TEATUD RINGKONDADES", võib eeldada, et tulevikus nende gruppide mõju kasvab.
 
Olen ise täitsa noor inimene, aktiivne poppide veebikeskkondade kasutaja. Õige on, et meie põlvkonna mõju kasvab. Aga erinevalt Eestist, kus kõik arvavad kõigest kõike, ei hakata suurtes riikides iialgi arvama kõigest kõike. Võimalusi tekib küll juurde, aga selles ma kindel ei ole, et internet on TURVALISEM. Teatavasti on eestlased praegu esirinnas selles, et ei taju internetiga kaasnevaid ohtusid.
 
Postita kommentaar



<< Home
eXTReMe Tracker

This page is powered by Blogger. Isn't yours?