kunst pole elu

Mulle tõsiselt meeldivad mehed ja etendused, mis on hea maitse piiri peal, aga mitte kuidagi ei ületa piiri, aga on nagu täiesti nii piiri peal, et sa lausa ootad, et millal ta kukub, aga ta ei kuku. Mustkunstnikud pole mind päriselt kunagi tõmmanud, aga see mees tänaval on kuidagi kolossaalselt irooniline, terav ja vaimukas. Mulle meeldivad pealtvaatajate näod, kes ei saa aru, et kas see on halb või hea, et kas see mees mõnitab neid või teeb enda arust päriselt nalja.