20100419
Mis emotsionaalseid kõikumisi toob sulle kaasa reisilt koju naasmine?
Sellist küsimust on muidugi raske küsida päeval või nädalal, mil reisimise võimalus või kojujõudmise vintsutused on saanud asjaks omaette. Tuhk on uskumatult paljude inimeste päralejõudmised segi paisanud. Aga ärme räägi lennujaamadest või kiirteedest, räägime otspunktidest ja ühest teise sisemiselt üleminekust.
Kuidas sa tunned ühe linna mõjusid teise linna (kodulinna!?) saabununa? Kui kiiresti nn. "teise linna laine" Su kehas ja meeltes püsib ja kas otseselt tänu sellele lainele oled ka midagi ära teinud?
Näiteks, kui ma saabusin New Yorgist Tallinna, siis ma tundsin, et tänu avatusele ongi kõik võimalik, aga nädala pärast oli "laine" kadunud ja enam ma ei osanud mõistet "avatus" sõnastada.
Näiteks, kui saabun mõnelt Tartu kiirvisiidilt Tallinna tagasi, siis tunnen päeva või kaks, et liiga palju struktureeritust ja täispandud ajakava on mu elus.
Kui Cannes'ist kord tagasi jõudsin, siis olin liiga tugevalt tolle linna kaubamärgi ehk reklaamifestivali (filmifestivali kõrval toimub igal aastal Cannes'is ka reklaamifestival, mis on selle tööstusharu tipptasemel jõulud,) mõju all ja mul oli vaja kirjutada kiiresti kõik oma mõtted ülesse, sest muidu paari päeva pärast oleks nad tundunud mulle liiga kauged.
Ja iga kord, kui ma jõuan tagasi Tallinna, siis mulle meeldivad meid supermarketid, sest neis müüakse õiget toitu ja ma ei pea toidu saamise ja valimise üle liiga palju mõtlema ja aega kulutama. Ma vihkan seda tunnet, kui ei tea poolvõõras linnas, et mida ja kus süüa.
Mis mõtted ja tunded tänu võõrale/võõrastele/tuttava(te)le linnale/linnadele Sinus kõiguvad, kui jõuad tagasi (praegusesse) kodulinna?
Kuidas sa tunned ühe linna mõjusid teise linna (kodulinna!?) saabununa? Kui kiiresti nn. "teise linna laine" Su kehas ja meeltes püsib ja kas otseselt tänu sellele lainele oled ka midagi ära teinud?
Näiteks, kui ma saabusin New Yorgist Tallinna, siis ma tundsin, et tänu avatusele ongi kõik võimalik, aga nädala pärast oli "laine" kadunud ja enam ma ei osanud mõistet "avatus" sõnastada.
Näiteks, kui saabun mõnelt Tartu kiirvisiidilt Tallinna tagasi, siis tunnen päeva või kaks, et liiga palju struktureeritust ja täispandud ajakava on mu elus.
Kui Cannes'ist kord tagasi jõudsin, siis olin liiga tugevalt tolle linna kaubamärgi ehk reklaamifestivali (filmifestivali kõrval toimub igal aastal Cannes'is ka reklaamifestival, mis on selle tööstusharu tipptasemel jõulud,) mõju all ja mul oli vaja kirjutada kiiresti kõik oma mõtted ülesse, sest muidu paari päeva pärast oleks nad tundunud mulle liiga kauged.
Ja iga kord, kui ma jõuan tagasi Tallinna, siis mulle meeldivad meid supermarketid, sest neis müüakse õiget toitu ja ma ei pea toidu saamise ja valimise üle liiga palju mõtlema ja aega kulutama. Ma vihkan seda tunnet, kui ei tea poolvõõras linnas, et mida ja kus süüa.
Mis mõtted ja tunded tänu võõrale/võõrastele/tuttava(te)
# posted by Mart : 09:08
Comments:
<< Home
Pärast mõningast Peterburis viibimist avastasin, et Tartus kõndides painas mind küsimus - oot, aga kuhu kõik inimesed on kadunud? Kuidagi imelik oli olla tänaval, kus jalutas ainult paar inimest.
Teistest suurlinnadest tulles pole sellist asja täheldanud.
Teistest suurlinnadest tulles pole sellist asja täheldanud.
Viimased kaks ja pool aastat pole mul "praegust kodulinna" olnudki. Iga uus linn on lihtsalt järgmine: ilma kohaspetsiifiliste harjumusteta.
Emotsionaalseid kõikumisi kohavahetuse juures tekitab pigem igakordne kotipakkimine. Päev enne minekut olen juba ära. Pigem tunduvad rongid "kodudena". Minu kõige sagedasem ja seega ka harjumuspärasem keskkond praeguse elustiili juures.
Teisalt tekitab imeliku tunde see,kui ühte kohta üle kahe nädala jään (st. et hakkavad reaalselt tekkima mingid konkreetse kohaspetsiifilised harjumused).
Pariis tekitab sageli saabudes hetketist masendust: haiseb, viletsus, zombindus.
Eestisse tulles on tunne nagu lõppeks pikaajaline hinge kinni pidamine. Kõigil on asjadest palju suvam, üksteisest nii samuti. Tekitab teatavat vabaduse ja iseolemise tunnet.
Emotsionaalseid kõikumisi kohavahetuse juures tekitab pigem igakordne kotipakkimine. Päev enne minekut olen juba ära. Pigem tunduvad rongid "kodudena". Minu kõige sagedasem ja seega ka harjumuspärasem keskkond praeguse elustiili juures.
Teisalt tekitab imeliku tunde see,kui ühte kohta üle kahe nädala jään (st. et hakkavad reaalselt tekkima mingid konkreetse kohaspetsiifilised harjumused).
Pariis tekitab sageli saabudes hetketist masendust: haiseb, viletsus, zombindus.
Eestisse tulles on tunne nagu lõppeks pikaajaline hinge kinni pidamine. Kõigil on asjadest palju suvam, üksteisest nii samuti. Tekitab teatavat vabaduse ja iseolemise tunnet.
# posted by 
: 3:09 PM
: 3:09 PM
Minul on välismaalt koju saabudes alati selline rahulik äraolev tunne. Et minu siinsed toimetused on vahepeal meelest läinud ja kohustusi justkui poleks. Kõik sebivad ja ajavad omi asju, aga ma oleks nagu turist siin Tallinnas, kes käib ringi ja mõtleb, et peaks Eesti jogurtit või kodujuustu minema poodi ostma. See kestab tavaliselt 1-2 päeva. Pluss see, et iga kord avastan uuesti, kui palju musta ja halli on meie inimeste riietuses.
Postita kommentaar
<< Home
