kunst pole elu

Lind ei vaata, kuhu ta pesa teeb. Maal on maja välisukse kõrvale seina külge mingist ajast jäänud selline lindude talvel söötmise väikene kohakene. Pole olnud kasutuses aastaid, lihtsalt ripub seal. Nüüd juhtus nii, et avastasime paar nädalat tagasi, et üks lind (vist tihaseline) on sinna varikatusega kasti teinud pesa ja munenud munad. Ja alati, kui keegi maja uksest käis, siis lind lendas pesalt minema. Mõtlesime, et nii need munad halvaks lähevad...

Aga imede ime. Ilm on olnud vist piisavalt soe ja linnuema on olnud piisavalt järjekindel. Kui reedel maale jõudsime, siis vaatasid pesast vastu linnupojad. Ema lahkub pesast iga kord, kui keegi käib uksest, pojad jäävad ootama. Istuvad seal kolmekesi koos.

Võib vast pidada heaks märgiks, et linnud tahavad inimesele nõnda lähedal pesitseda. Samas, see on ehmatav, kui uksest välja astud ja ehmunud lind pesalt stardib.

Aga eks need pojad lahkuvad pesast õige pea. Õpivad lendama ja läinud vast nad ongi.