20100826

Tundest, mis kaasneb šokolaadi söömisega ja selle tunde jagamatusest



Mõni päev tagasi jagasin linki Cadbury uuest reklaamist, kus jaanalind hüppab lennukist alla. Mul on selle reklaami üle väga hea meel, sest see on üks lemmikuid sel aastal. Nähtavasti ei võida see reklaam ühtegi väga suurt auhinda (mitte, et auhinnad midagi loeks, populaarsus nagunii tagatud), sest paari aasta tagune Cadbury gorilla sai kõik, mis saada ja võtta oli. Cadbury gorilla oli/on nii suur reklaam, et ma isegi mäletan, et kuidas ma seda esimest korda vaatama sattusin. Jens saatis tööl üldlisti e-maili pealikirja "tosi kõva reklaam". Igatahes on mul hea meel, et Cadbury väga täpselt oma loomaemotsiooni teemat jätkab, vahepealne kulmukergitamine polnud päris see (Kuigi kulmukergitamine on väga pop reklaam, lihtsalt pole päris minu maitse). Ja kindlasti on Cadbury teinud vahepeal veel vähem või rohkem silmapaistvaid reklaame, kuid ma tahasin peatuda neil kahel sarnasel, gorillal ja emul.

Tegemist on šokolaadi reklaamidega. Millised näevad tavaliselt šokolaadi reklaamid välja? Mmmm...näidatakse toodet ja õnnelike inimesi või tehakse nalja, aga siiski näidatakse šokolaadi mõju. See muidugi ei käi kõigi šokolaadi reklaamide kohta, kuid kodumaiste maiuste promo kohta oskan küll öelda, et šokolaad või šokolaadi komponendid peavad olema rohkem kaadris kui ca 2% kogu ajast. Nii gorilla kui jaanalind võtavad oma aja, et olla oma unistusega, et teha seda hullu asja, mida nemad teha ei tohiks. Ja see on mõnus vabadus. Täpselt sama mõnus vabadus on šokolaadi söömine. Ja mis põhiline, nii gorilla kui jaanalind käituvad väga enesekeskselt. Ega ka šokolaadi jagamine pole just väga grupiviisiline tegevus.

Ja mis põhiline. Need reklaamid on puhas stiil. Puhas stiil Cadbury brändile ja puhas stiil "A glass and a half full productions" produktsioonile.

Ja mulle lihtsalt ka meeldivad loomad. Ei sinna ole ka midagi parata.

Comments: Postita kommentaar



<< Home
eXTReMe Tracker

This page is powered by Blogger. Isn't yours?