kunst pole elu

Laupäeva päeval käisin Haral Epsü kevadkoolil. Päike paistis ja sai maha peetud üks korralik plätu viskamise võistlus. Hara rand(sadam) on ka äge ja turnimist väärt. Seal on sellised hästi suured kaid(muulid), mille külge kunagi oli kinnitatud palju pahasid laevu.

Siis ma laupäeva õhtupoolikul jalutasin Kuusalust Salmistusse. Üksi on ikka hea jalutada. Salmistus oli Roberti sünnipäev. Söödi looma moodi liha (mitte selles mõttes, et hästi palju liha söödi vaid ses mõttes, et algul söödi salat ära ja pärast käntsakaid näriti niisama käe vahelt ilma kommete ja piirideta), tehti veidi mussi ja jaurati. Öine(hilisõhtune) Salmistu rand oli imeilus. Ei saanud me aru, kas see kaugemal olev olend oli part, kajakas või luik. Aga me uskusime, et luik, sest ta oli tol hetkel piisavalt suur ja piisavalt ilus.

Pühapäeva hommikul käisin veel üksi rannas jalutamas. Ja siis mingid kajakad tahtsid mind rünnata, sest ma arvan, et nad arvasid, et ma olen kalamees. Lähedal oli paar paati. Ja nad tahtsid mult kala saada. Ma panin kampsuni pea peale, et mõtlesin, et kui kamikaze-kajakas tuleb, et siis ta kohe koljut ei purusta. Mul on hea villane kampsun. Rootsist H&M poest ostsin.

Eile sõitsin veel veidi rattaga. Ja tegin ära oma esimese pisikese kukkumise. Tänakive tuleb rattaga ületada ikkagi võimalikult risti. Täna õhtul, homme jälgin Pärnus Deemoni valmimist.