20060606
teatesõit
Üleeile oli lavakoolis eksam. Las tema oli.
Eile ärkasin umbes kell viis. Vaatasin aknast välja, täielik vaikus, ainult ühesugustes dressides kaks kolonni suuri mehi jooksis. Nähtavasti Vahipataljonist. Nad jooksid täiesti vaikselt. Sõdur teeb kõike kiiresti ja vaikselt.
Istusin kohvikus. Umbes üheksast kümneni. Meeleheitlikult üritasin varahommikul „valmiskiirustatud“ powerpointile juttu taha mõelda. Jõin kohvi. Väga palju kohvi jõin eile.
Kaitsesin 11. Kõneks mõeldud 10 minutit täitsin suhteliselt arusaamatu mõm-mõmiga. Retsensent Grete küsimustele vastasin ilusti-kenasti ja siis hakkas Pulver küsima. Põhiliselt andmeanalüüsi kohta ja mina jätsin endast rumala mulje. Häbi-häbi.
Peale viite sai tulemuse. Väga hea. „väga raske teema ja reaalne eksperiment“. Nad panid mulle parema hinde kui mina või töö väärt olime. Tähendab tegelikult olin ju mina ainult projektijuht. Tänama peab tiimi. Võistkonda. Pilleriini ja Tultsi ja Kätut ja Kaarlet ja Nelet ja kõiki teisi, kes saamatut-kaastunnet-ihkavat-pugejalikku-laisklejat abistasid.
Jõime Tultsi, Markko ja Mikuga Kadrioru pargis õlut. Meid luuras pargivaht. Petsime ta ära. Triumf.
Peda ees jõime konjakit. Meiega rääkis juttu üks krokodillipüüdja moodi tädi. Tema õppis interturistiks. Nüüd ta joonistab. Margus ka joonistab.
Pärast sõime pannkooke Kanepi tänaval. Meiega ühines Kristiina.
Täna on rahulik olla. Üldse ei viitsi näidendeid lugema hakata. Üldse ei viitsi. R-kioski küljes oli Õhtulehe kollane reklaam. „06.06.2006 – kas täna on maailma lõpp?“
Ei. Täna ei ole maailma lõpp. Aknalauale lendas just tuvi. Ma mõtlesin, et plekk koliseb vihmapiiskade tõttu. Lihtsalt tuvijalad. Täna ei ole maailma lõpp, ei ole, ei ole, ei ole, see on kole. Tule. Male. Kale. Vale.
Olge ausad. Õppige.
Kausta "õppematerjalid" enam uusi asju ei lisandu. 207 dokumenti, 21,6 MB. Esialgu kaust "lavakas" veel täieneb.
Eile ärkasin umbes kell viis. Vaatasin aknast välja, täielik vaikus, ainult ühesugustes dressides kaks kolonni suuri mehi jooksis. Nähtavasti Vahipataljonist. Nad jooksid täiesti vaikselt. Sõdur teeb kõike kiiresti ja vaikselt.
Istusin kohvikus. Umbes üheksast kümneni. Meeleheitlikult üritasin varahommikul „valmiskiirustatud“ powerpointile juttu taha mõelda. Jõin kohvi. Väga palju kohvi jõin eile.
Kaitsesin 11. Kõneks mõeldud 10 minutit täitsin suhteliselt arusaamatu mõm-mõmiga. Retsensent Grete küsimustele vastasin ilusti-kenasti ja siis hakkas Pulver küsima. Põhiliselt andmeanalüüsi kohta ja mina jätsin endast rumala mulje. Häbi-häbi.
Peale viite sai tulemuse. Väga hea. „väga raske teema ja reaalne eksperiment“. Nad panid mulle parema hinde kui mina või töö väärt olime. Tähendab tegelikult olin ju mina ainult projektijuht. Tänama peab tiimi. Võistkonda. Pilleriini ja Tultsi ja Kätut ja Kaarlet ja Nelet ja kõiki teisi, kes saamatut-kaastunnet-ihkavat-pugejalikku-laisklejat abistasid.
Jõime Tultsi, Markko ja Mikuga Kadrioru pargis õlut. Meid luuras pargivaht. Petsime ta ära. Triumf.
Peda ees jõime konjakit. Meiega rääkis juttu üks krokodillipüüdja moodi tädi. Tema õppis interturistiks. Nüüd ta joonistab. Margus ka joonistab.
Pärast sõime pannkooke Kanepi tänaval. Meiega ühines Kristiina.
Täna on rahulik olla. Üldse ei viitsi näidendeid lugema hakata. Üldse ei viitsi. R-kioski küljes oli Õhtulehe kollane reklaam. „06.06.2006 – kas täna on maailma lõpp?“
Ei. Täna ei ole maailma lõpp. Aknalauale lendas just tuvi. Ma mõtlesin, et plekk koliseb vihmapiiskade tõttu. Lihtsalt tuvijalad. Täna ei ole maailma lõpp, ei ole, ei ole, ei ole, see on kole. Tule. Male. Kale. Vale.
Olge ausad. Õppige.
Kausta "õppematerjalid" enam uusi asju ei lisandu. 207 dokumenti, 21,6 MB. Esialgu kaust "lavakas" veel täieneb.
# posted by Mart : 16:42
