20081222
Viimast korda paar tsitaati Raua Mihkeli kaualoetavast. Neist esimene loob ilusa paralleeli aruteluga, mis on siin ja seal selle tõttu:
Ja Ivo Linna esines üliharva. Kelmika kikilipsuga Iff oli Eesti parim meeslaulja. Miskipärast arvati siis ja arvati tegelikult hiljemgi, et kunstis on absoluutide fikseerimine võimatu. Et pole olemas parimat kirjanikku. Et ühte maali ei saa teisega võrrelda. Et kui spordis on tugevaima kindlakstegemine mingeid peeneid stoppereid kasutades võimalik, siis kunstis olevat kõik sitta kanti subjektiivne ning universaalseid mõõtühikud siin ei toimi.Isa vaatas sarnastel puhkudel telekast Kasahstanis valminud dokumentaalfilme, kus aeglased kaamerapanoraamid üle lumiste mäetippude libisesid. Ta vajas kinnitust, et universaalsed loodusseadused on üle tema ahastavast pohmellist.Naiselik ilu ja enesehinnang on tihtilugu pöördvõrdelises seoses.Ma olin uskunud, et võti igavesse ellu on surma ignoreerimine. Veelgi enam. Ma olin veendunud, et lõputult elab see, kes surma kõige julmemalt näkku julgeb nikkuda. Kes surma oh-kui-cooli tõsiduse üle kõige raevukamalt naerda suudab. Ning nüüd, vastupandamatu massina veresooni uuristavat magneesiumlaviini oma kehas tundes, mõistsin ma äkki, et olin sellel retkel ebaõnnestunud. Surm oli oma nädalaid pesemata munni mulle kurku surunud, mitte vastupidi.
# posted by Mart : 08:18
