20090530

LeBron James mängib viimast korda

Täna õhtul-öösel nähtavasti purustatakse NBA kõige aegade teleauditooriumi vaadatavuse rekord. Kuigi kõik arvavad, et tegelikult ei ole midagi vaadata. Orlando Magic'u ja Cleveland Cavaliers'i kuues mäng Orlandos, koduvõistkond juhib seeriat 3-2 ning Orlando on parem võistkond ning nähtavasti teenitult jõuab suurde finaali kohtuma Lakersiga.

LeBron James'i esitusest (37 punkti, 14 söötu, 12 lauapalli) viiendas mängus kirjutab spetsialist nii:
No, I never saw anything like LeBron James in the fourth quarter against the Orlando Magic on Thursday. I have no idea if Cleveland has enough to go into Orlando and win Saturday. My mind tells me it will be tough. My mind tells me that even Thursday -- a game Cleveland won by 10 -- Orlando was the more complete team, the better coached team, the more resilient team, the more confident team. My mind tells me that TNT's Kenny Smith and Charles Barkley are right when they say that nobody alive, nobody, can do THAT again, what LeBron did.

But it's not my mind that speaks loudest now, not after watching LeBron James play that fourth quarter. He looked beat. He bent over and clung to his shorts -- the surest sign, Al McGuire and Billy Packer always assured us viewers, of a man's exhaustion. He had seemed to grow weary of being a one-man team -- all game long, he seemed almost to be PLEADING with his teammates to get involved, to make some shots, to help him help them. At first, they did make some shots. The Cavaliers led by 22. Then they didn't make shots. Orlando rushed back and trailed by one at halftime. The Cleveland pace slowed. The crowd noise deadened. LeBron was brilliant but consumed. The Magic led by eight early in the third quarter.

And then ... that fourth quarter. The numbers are the numbers -- the Cavaliers scored 34 points, and LeBron James had a hand in 32 of them. He scored 17, and he dished four assists, and he grabbed four rebounds. To see it: Mind blowing. Every time down, the Cavaliers would get the ball to James around the free-throw line. He would hold the ball, look over the court, and you wondered if he could even move he looked so tired. You could see him just stand there, and it was almost as if you could hear the thought in his mind: "Damn it, why does it have to be me again?"

And then, "Who else could it be?"

And he drove, hard, time after time, he attacked, and he waited for all five men to collapse on him. And when they did, he would sometimes toss it out to Daniel Gibson or Mo Williams or someone else who stood behind the three-point line, alone wide open. Other times, he would keep going to the basket, take off, take the inevitable punishment, shake off the defenders, try to put the ball in the basket. This wasn't, as announcers would say, Superman doing superhero work. No. Superman is impervious. With LeBron, you could see that every foul hurt, every step was exhausting, every move was made with the weight of an entire city on his shoulders. Still, he kept on going, kept scoring, kept making the passes, kept blowing minds. Who can keep up that pace? Who can take on five defenders every time down the floor? Who can carry a city that has not won a championship in 45 years?

LeBron's final numbers: 37 points, 14 rebounds, 12 assists -- not just a triple double, but a triple dozen ... here is the list of players in the last 20 years who have managed 35 points, 12 rebounds, and 12 assists in a playoff game:
1. LeBron James, May 28, 2009.
2. Nobody else.

There have been other great playoff performances, of course, and it's always easy in the rush of the present to forget about those, to leave behind Jerry West or Dr. J, to leave behind Bird versus Dominique or the Magic baby hook or Tim Duncan's quieter brilliance or Michael two dozen times, to leave behind Dwayne Wade or Steve Nash or Kobe and Shaq or Paul Pierce just one year ago.

I'm not saying this was fundamentally different from those, except maybe it was a little different. It is becoming clearer and clearer that Orlando has some sort of Cavaliers kryptonite. Maybe it's the matchups, maybe it's the coaching, maybe it's the size factor, but whatever the reason the Cavaliers never look good against Orlando, and they hardly ever beat the Magic. The Cavaliers won Thursday, but after the game ended, Charles Barkley was stuck between awe and disgust. "That was too hard," he said, and those were the perfect words. That was too hard. LeBron James had beaten Orlando single-handedly. And it was too hard.

But for one night, LeBron did it. And it was epic. It was like LeBron James was saying, "I don't know what will happen tomorrow. But we're not losing tonight."
Kui seeria viiendas mängus mängis LeBron James elu ja surma eest, siis võib olla üsna kindel, et ta on tühjaks jooksnud. Rohkem käike ei tohiks tal varuks olla. Kuid äkki ta siiski on Superman ja seda kõik see publik asub täna teleka ette vaatama.

20090528

Eile hommikul, kui kiirustasime Niine tänavale etendusele, siis sõitis Kalamaja tänaval paraja edumaaga meie ees suur roheline prügiauto, mis kihutas ja millest solki lendas suure kaarega. Ühes kurvis ühte teeperve ja teises kurvis teise. Tagumisest luugist välja. Oli päris maru vaatepilt. Oleks olnud muidugi haisev õnnetus, kui mõni jalgrattur oleks prügiauto taga sõitnud.

20090527

ilusad sõnad

Mõnikord on mõni lõik, mis leiad justkui entusiastlik kõne, mis on maha kirjutatud mõned popraamatust:
Hommik on liiga kallis aeg, et seda maha magada. Inimesed, püüdke päeva. Uni ei toida. Toidab ajurünnak ja idee, mis sellest sünnib. Ja muudab teie elu. Sellepärast ärgake kell 6.00. Peske, jooge kohvi, visake selga smart casual ja võtke suund kella 8.15 Niine 11 kontorihoonesse, kus näidatakse teile uut No99 väljalaset "Startup". Ole loominguline, genereeri, teosta ja siis ela. Ole oma ajast eest, ära kapseldu hetkesse. Ja kui sa väljud pärast pooleteist tunnist teatrielamust, siis oled valmis minema kontorisse ja vastu võtma väljakutseid, mida päev sulle pakub. Ja kui sa kontorisse jõuad, siis oled sa palju aktiivsem kui tavaliselt ja suunurka tekib vägisi tobe muie. Ja kolleegidel tekib küsimus, et mis sinuga küll täna hommikul lahti on. Ja kui sa neile ütled, et käisid teatris, siis teevad nad suured silmad ja arvavad, et said hommikul tööle tulles lihtsalt puuga pähe, millest tingitud ka sinu hilinemine ja kahtaselt hõljuv olek.
Igatahes, kallis lugeja, see on liiga tore üritus, et sellest mitte osa saada. Luba endale üks teistsugune argipäeva hommik.

Ja ühel hetkel sa enam ei imestagi, kui näed suunatulesid vilgutavat kassi ümber nurga keeramas...

reklaam on treening


20090526

Hüpake, tantsige


20090524

Eesti teater @ vimeo

Üks tutvustus ja üks järelhüüe. Mulle meeldib, kui netis on teatrivideoklipid midagi muud kui tühjad 20 sekundilised telereklaamid.


20090523

Sportlase ime

Kuidas ajakirjanik kirjutab täna öösel toimunud mängust Cleveland - Orlando. Olgu LeBron James'i karjääris neid super-hüper-megakorve juba palju-palju, on see siiski ta elu vise. Nii võidetakse konverentsi finaali teine mäng ühe punktiga, et viigistada seeria.

20090522

Jalutasin täna lõunal kohvikust kohvikusse ja alustasin Sofi Oksaneni raamatu "Puhastus" lugemist. Algus tekitas assotsiatsioone Ene Mihkelsoni raamatuga "Katkuhaud" ning tundega, mis valitses ka meil maahoovis aastal 1992. Inimesed tol ajal kartsid kuidagi, midagi, vist kõige rohkem seda, et nad ise ka ei teadnud, et mida nad kardavad. Mingeid lugusid, mida oldi umbmääraselt kuskilt kuuldud.

veealused kaklused



me saame sellest üle

NO81 "Startup" kavaleht
Blogimõtteid: Danzumees ja Delfinaarium
Tänaseks on kõik piletid otsas, hilisuviste-sügiseste etenduste võimalikkus ja kuupäevad selguvad uued nädalal vast.

20090518

Nii on

Esietendusi on jäänud ca 10 tundi. Tänane kontrolletendus jooksis kokku, aga vast oli see hea. See on tükk, mis käib läbi publiku või tähendab “publikuga koos” ja et see kõik toimima hakkaks läheb paar etendust aega. Homme vast paremini. Võib-olla mitte. Eks näis.

See ei ole lavastus, mis draamalavastuse tavaliste parameetrite järgi oleks kuigi hea. Mustad stseenide üleminekud ning kõik kulgeb suhteliselt ühe nivoo pealt. Ma ei oska lavastada klassikalise “lavastaja” tähenduses. Ja see ei huvita mind ka.

Aga kui hommikul sünnib idee, siis on see lavastus läbi. Selles mõttes läbi, et siis läheb käima ja kui läheb käima, siis tuleb lust ja puudutus.

Ja kui ei sünni idee, siis on see lavastus läbi. Ses mõttes, et see kõik on suht mõttetu jauramine. See on suur risk. Aga las olla.

Olen uhke selle üle, mis meil on. Ükskõik mis, olgu need ideed, mis igal hommikul sünnivad naiivsed ja imelikud, aga mina siiralt usun, et see võib kõik aidata kaasa meie kõigi elule seeläbi, et mõnel pealtvaatajal tekib alge, et ma hakkan ettevõtjaks. Aidata maailma ongi kunsti ja kultuuri mõte. Kaasata.

Aitäh kõigile, kes aitas selle asja päriselt ära teha. Homme hommikul rokime!

Lõik “Kultuuriuudistes”.

Foto Oleg Hartšenko / Velvet Studio

20090517

Elujooks

Pusa on minemas Eestile ringi peale tegema, Nike saab "tagasi juurte juurde" jooksmisest aru nii.

20090514

Jagamise kultuur


20090513

"See fotograaf paneb kõik alati hüppama," ütlesid hiljem teised teatrist, kes aknast jälgisid kiirpildistamise protsessi.

20090512

FJ ja UO

Lugesin "Mister Fred" raamatust 100 esimest lehte läbi, siuke rahulik vestlus, kerge lugeda, iga kümne lehe tagant mõttetera. Mõned:
F.J.: Mulle on alati meeldinud, kui keegi avab kaardid ja ütleb ise, et ta on perfektsionist. Siis ma kohe tean juba, et on tegemist dilentandiga. Sest ma olen päris perfektsionistidega, kui nii võib ütelda - on alles tore võõrsõna! - ma olen nendega koos tööd teinud ja ma ei ole kunagi kuulnud neist kedagi mitte kordagi ise ütlemas, et ta on perfektsionist. Et ta on professionaal. Ma ju näen ise, mismoodi ta teeb oma tööd, kui nõudlik ta on iseenda, minu, kogu töö ja eesmärgi suhtes. Kui ta saab midagi veel paremini teha, siis ta ka teeb seda. Ta ei säästa aega, ta ei säästa energiat, ta ei säästa oma närve. Ega minu omasid ka.

F.J.: Ma tean juhust, kus liinibuss oli Tartust teel, mulle on sellest rääkinud bussis olnud inimesed, kell seitse lükkas bussijuht bussi tee äärde, lülitas mootori välja - kümme minutit kuulati "Linnuaabitsat". Siis pani juht mootori jälle käima ja sõitis Tallinna poole edasi. Aga terve bussitäis rahvast istus kannatlikult ja keegi ei torisenud, et mispärast meil on kümneminutiline paus.

F.J.: Schopenhauer on ilusasti ütelnud, et nelikümmend esimest eluaastat on tekst. Ja kolmkümmend järgmist eluaastat on kommentaarid, mis aitavad seda teksti lahti mõtestada ja loovad seoseid. Kui ma vaatlen ennast ja vaatan enda sisse - minul on praegu niisugune periood, et ma rändan minevikus. Nagu vist enne ütlesin, mul on detailimälu ja ma mäletan mitte ainult värve, vaid ma mäletan ka seikasid ja helisid. Mäletan üksikasju.

F.J.: Kui me võtame seda metsaelu või seda metsikut olemist kujundlikus mõttes. Kõiki mehi ega ka kõiki naisi ei ole võimalik kodustada.

20090508

Sel kevadel on mul kaks jätkusuutlikku rõõmu. Vaatan kuidas müstilise kiirusega mu potitomat kasvab ning elan kaasa igale Cleveland Cavaliersi play-off võidule. Cavs on väljalangemismängudes saanud kergelt hakkama, kuus mängu mängitud, kõik võidetud vähemalt kahekümne punniga.

See kõik on närvide rahustamiseks.

Aeg muudab elu

Te võib-olla ei usu, aga kunagi on arvutid sama suured. Klapiga.
NO81 "Startup". Lavastus kell 8.15. Esietendus 19.05.2009
Foto Oleg Hartšenko / Velvet Studio

äratus, et jõuda teatrisse

NB! Teatrilt on võimalik tellida hommikune äratus, mis tuletab meelde etenduse toimumist. Selleks palun kirjutage lihtsalt vika@no99.ee

20090506

Üleskutse fiktsiooni kirjutajatele

#vll tähendaks VägaLühikeLugu, inglise keeles on #vss (VeryShortStory). Et 140-tähemärgilised jutustused, jutustamine.

maailma ilusaim teatriplakat


20090504

kohaloleku kontroll

Kui ma olen kinos või teatris või kontserdil või isegi peol, siis hakkab mul igav, sest olen surutud kellegi poolt loodud staatilisse mõtlemissüsteemi või atmosfääri.

Aga mul ei valmista mingit raskust arvuti taga istudes või autot juhtides ühte ja sama muusikapala 40 korda järjest kuulata. Muusika mängib taustaks, kui loen või kirjutan või mõtlen.

Ja on kaks äärmust ka asjade lõpetatusest. Osasi asju saan ma teha ainult kas kohe või järjest, sest muidu ei teeks ma neid elu sees lõpuni. Aga teatud asjadele, enamus asjadele, mis mulle meeldivad, enamus töödele, pean ma andma õhku vahele. Kui ma ainult järjest ja kinniselt pusin, siis need asjad söövad iseenda energia ära.

Ma ei tea, mis ma öelda tahan, aga mulle tundub, et ma teen asju või vaatan või loen vms suures osas sellepärast, et seostada seda kõike sellega, mis ma ise parasjagu teen ning kuna valikuid on järjest rohkem, siis ma valin ka järjest rohkem, kus ma tahan kohal olla. Üldjuhul mitte kontrollitud situatsioonis.

20090502

Laululahing parim järgitehtud pala

Niipalju, kui poolele silmale on laupäeva õhtuti taustaks mänginud see kostüümidraama. See esitus jäi meelde.

Raadios

Käisime Ukuga hommikul raadios, et salvestada saate "Publikumärk" lõunal eetris olnud intervjuu, saadet (02.05) saab siit.

Tean, et liigutasin pead mikrofoni lähedal liiga intensiivselt küljelt-küljele ja seda on ka hääletooni kõikumises kuulda, aga jutt iseenesest polegi väga hull.

20090501

NO99 Põld

Pärast mõttetalguid väljusime teatrist, võtsime peoga seemet ning assisteerisime käsikülvikuga ringi jalutavad asjatundjat. Eero Epner kirjutas selle kõige tõlgenduseks uskumatu interpretatsiooni:
Reede, 1.mai

Täna külvati Teater NO99 ette suvioder, talinisu ja hernesort Madonna. Hiljem lisanduvad põllule rukkililled ning põllumoonid. Tera saab küpseks ilmselt juuli lõpus, viljapea langeb augusti alguses ning oodatav koristusaeg jääb augusti lõppu.

Käesolev projekt on ilmselgelt igasuguse asjaliku rakendusvõimaluseta. Teater NO99 loodud Põld ei ole põllumajanduslik nähtus ning teda ei ole võimalik kasutada toidutööstuse lülina – rasked metallid, dioksiidid ja muu säärane mürgitab inimesi kokkuvõtteks siiski rohkem kui meie tänased saiad, mis püsivad värskena neli kuud. Seega – Põld on antud juhul esteetiline ja poeetiline objekt, kuid ei maksa unustada ka võimalikke ökoloogilis-poliitilisi konnotatsioone.

Siin mõned tõlgendusvõimalused.

ÜKS:
Viljapõld linnaruumis on visuaalselt efektne ja hingeminev installatsioon. Kuldsed viljapõllud koos sinipunaste lilleaktsentidega loovad tervikliku ansambli, mida toetavad tihendatud kompositsioon ning valguse ja varju probleemide ambivalentne iseloom. Sõltuvad ju viimased mitte nähtamatu kunstniku käepuudutusest, vaid päikese trajektoorist. Säärasena teeb viljapõld viite mitte ainult Jüri Okase ja Raoul Kurvitza omaaegsetele land-art installatsioonidele, vaid ka impressionistide poole. Tasub meenutada, et viimased kujutasid sageli viljapõldude värvinüansse. Ühtlasi võib Põldu käsitleda ka KUMUs avatud näituse Floromaania satelliitnäitusena.

KAKS:
Viljapõld linnaruumis tähistab katkestust urbanistlikus tehiskeskkonnas. Kui viimane oli veel 1970ndatel paljude utopilistlike praktikate tegevuspaigaks – ka Tallinnas unistasid arhitektid totaalsest linnast, mis teeb inimeste elu paremaks –, siis tänapäeval nähakse linna Lääne kultuuriruumis sageli hoopis erinevate düstoopiate platvormina (vt ka Peeter Lauritsa sarja Tallinna taastamine). Linn, mis kunagi oli moodne, seksikas, tehnoloogiline, ratsionaalne ja utoopiline, tähendab nüüd paljude jaoks hoopis inimvaenulikku kohta, kus individuaalsed valikud kärbuvad ning kus tõelist elukvaliteeti asendab masinlik ja programmeeritav Süsteem. Viimasel ajal on selgelt nähtav inimeste püüd osta talusid Setumaale või kui see pole võimalik, siis kolida vähemalt nn põldudele – individuaalelamutesse linnalähedastel tühermaadel. Nüüd kolib aga Põld linna. The Field strikes back.

KOLM
Eestlase arhetüübi lahutamatu osa on põllumajandusliku töö suur osakaal. Viljapõld on leidnud eesti kirjanduses ning kunstis lugematult arvul metafoore, tõlgendusi, lisatähendusi ning tema poetiseerimine on suurem kui ükskõik millisel teisel loodusobjektil. Viljapõldu nähakse lahutamatu osana rahvuskehandist. Seetõttu ei ole ka Põld mitte ainult vilja kasvamise koht. On vaataja valiku küsimus, kas ta näeb rukkililledest pungil Põldu rahvuspatriootilise žestina või vastupidi: näeb eestlase traditsioonilise minapildi veidi vabamat käsitlemist, kui kanoonilised arusaamad seda lubaksid.

NELI
Põllu vahetusse lähedusse jäävad Eesti Pank ja Kaitseministeerium. Raske on leida arhetüüpsemat kolmikut: leib, relv ja raha. See kuldne trio keerab kõikvõimalikud tõlgendused juba sedavõrd sõlme, et nende lahtiharutamine võiks jääda professionaalide hoolde. Ühtlasi täname Kaitseministeeriumit, kes lubas ka endale kuuluvale maatükiksele vilja külvata. Loeme seda esimeseks märgiks, et mõõgad taotakse atradeks.

VIIS
Kas mäletate veel, kuidas Russell Crowe filmis Gladiaator oma kodu meenutas? Seda, kuidas ta läbi kuldse viljapõllu kõndis ning viljapeadel sõrmede vahelt läbi libiseda laskis? See oli tema jaoks kodu. Kuna on teada tõsiasi, et populaarkultuur kasutab osavalt ära kollektiivses teadvuses olevaid märke ja sümboleid, siis taastoodab ka Gladiaator neid lõputuid lisatähendusi, mida viljapõllud üle kogu maailma endas kannavad. Kodu sümbol. Leiva sümbol. Elu sümbol. Vaene viljapõld ei saa enam ammu rahulikult oma põhitööle keskenduda, vaid peab pidevalt vastama kõikvõimalikele ühiskondlikele ootustele. See on kurnav.

KUUS
Praegune kriisiaeg võib aga Põllu lõpuks ometi tema lisatähendustest vabastada. Nüüd ei ole enam aega heietada mõtteid nagu Juhan Liiv seda tegi, kui ta kirjutas: Ja vili lookas palaval/löönd längu lõunapäikse all./Ja palava käes peab ta/ka ükskord valmis küpsema!/Jah, soojust ahmib loomurind/ja eluks muutub mullapind! Nüüd on käes suur võimalus, et viljapõld teeb ainult seda, milleks ta tegelikult on loodud: annab leivavilja. Esteetiliste, poeetiliste, ökoloogiliste ja poliitiliste eesmärkide täitmise asemel on Põld lihtsalt põld. Ehk on siin, Teater NO99 ees, üks võimalikke lahendusi kriisile? Tarbimise asemel toota, ostmise asemel kasvatada? Sest jumal tänatud: kui sul ikka on kinnisvara, millele vilja külvata, elad sa kõik kriisid üle.

Kuidas tõsta kõrghariduse kvaliteeti Eestis?

Algatasin ka täna ühe teema, aeg hakkas otsa saama, kui see teemade ring läks lahti, siin on katked, mis kirja saime. Lisa, kui sul tekib mõtteid:

* Ühiskondlikud projektid kohustuslikuks baka programmi.

* Praktika osakaalu tõstmine.

* SKP % osakaalu suurendamine haridusele.

* Eriala või õppekava "produtsendi" koha loomine ülikooli juurde. Inimene, kes värbab huvitavaid lektoreid, korraldab kohtumisi-ekskursioone, aitab kontakte luua jne.

* Kõrgkoolisisene interdistsiplinaarne koostöö.

Eilsest minutwitterist sobiks siia juurde mõte:

@karlsutt: @martkase Luua sarnane liikumine nagu Tagasi kooli.. Ainult ülikoolis. Ma annaks hea meelega mõnd loengut.. #minutwitter

Minu Twitter esmased muljed

Mulle meeldib alati esmatunde pealt otsuseid langetada ja siin on minu lemmikud #minutwitter aktsioonist (kas ideed või lihtsalt asjad, mis tulid dialoogi käigus esile), tagurpidi järjekorras ehk viimane on see, mis öeldi esimesena jne, lihtsalt katked:

@seikatsu: #minutwitter osa it-riigihangete rahast auhinnafondiks kasutajakesksetele lahendustele. Enne idee ja ui, võitjatele avatakse vajalikud apid.

@jkaljundi: riigile ja avalikule sektorile rohkem julgust huupi tulistada, kartmata eksimist, rohkem riskijulgust #minutwitter

@SiimLepisk: Kõik parlamendi liikmed oma tegevust raporteerima Twitterisse #minutwitter

@applcoff: "tunne oma naabrit" päev #minutwitter

@jaanus: #minutwitter kõik rahvusringhäälingu värske materjal iTunesile kõlbava podcastina saadavaks. Kõik raadiod on juba OK, nüüd paluks TV ka.

@jaanus: @karlsutt #minutwitter EKA usability kursus — väga hea uudis!

@applcoff: sõnad "tere", "aitäh", "vabandust", "tervist" jne eestlaste sõnavarasse! #minutwitter

@SiimLepisk: @martkase Näiteks trammi lõpp-peatusesse võiks kohe avaliku parkla luua, näiteks Attimo restorani juurde Peterburi mnt. #minutwitter

@kristjanjansen: Riigi ühtne graafiline keel, aitab tobedast logovirvarrist. Euroopast ja Tshiilist head näited. EKAs andekaid noori küll #minutwitter

@veiko: Kõik kliendikaardid asendada ID kaardiga. Pangakaart ka! Tahan kaasas kanda vaid ühte kaarti! Kaotuse korral lihtne sulgeda #minutwitter

@karlsutt: @martkase Luua sarnane liikumine nagu Tagasi kooli.. Ainult ülikoolis. Ma annaks hea meelega mõnd loengut.. #minutwitter

@jaanus: #minutwitter kõrghariduses eristada akadeemiline ja rakendussuund. kas saad teadlaseks või spetsialistiks. mitte vahepealne pooletoobine.

Aga aitäh kõigile, kes kaasa tegid. Vägev. Nagunii tuleb neid veel, kas sarnase või natuke teises formaadis.

Teiste osavõtjate tagasisidet:
Liisa Vurma
Aarne Toompark
Veiko Tubin

eXTReMe Tracker

This page is powered by Blogger. Isn't yours?