20100929
Kommentaaride kommentaarid Quotista näitel
Garage48 startup Quotista esimene versioon sai valmis ja on kõigil (raamatu)huvilistele avatud. Palju vajab veel parandamist, täpsustamist, muutmist, aga "lives asi on lives asi". Aitäh kõigile, kes loetud lõike raamatutest jagavad.
Ja juhtus ühe mu lisatud lausega huvitav lugu. Julge vastandus hakkas korjama kommentaare Quotista lehel.
Ning üks minu kommentaar hakkas eraldiseisvana korjama asjalikke kommentaare Facebookis (Soovi korral ilmuvad Quotistasse jäetud kommentaarid Facebooki seinale. Ainult siis tuleb jälgida, et kommentaar ka eraldiseisvana oleks arusaadav). Seega ühest Fowlesi tsitaadist pärines hiljem päris palju väärtuslikku dialoogi. Umbes-täpselt selline olekski mu jaoks unistus Quotistast. Et meil oleks millestki omavahel rääkida. Et meil oleks teemasid, millest rääkimine on inspireeriv.
On öeldud, et Twitter on mäng informatsiooniga. Ideaalis võiks Quotista olla mäng mõtete ja kommentaaridega. Arvutimänge ma ei mängi, aga informatsiooni- ja mõttemängudes olen kõva käpp.
Ja juhtus ühe mu lisatud lausega huvitav lugu. Julge vastandus hakkas korjama kommentaare Quotista lehel.
Ning üks minu kommentaar hakkas eraldiseisvana korjama asjalikke kommentaare Facebookis (Soovi korral ilmuvad Quotistasse jäetud kommentaarid Facebooki seinale. Ainult siis tuleb jälgida, et kommentaar ka eraldiseisvana oleks arusaadav). Seega ühest Fowlesi tsitaadist pärines hiljem päris palju väärtuslikku dialoogi. Umbes-täpselt selline olekski mu jaoks unistus Quotistast. Et meil oleks millestki omavahel rääkida. Et meil oleks teemasid, millest rääkimine on inspireeriv.
On öeldud, et Twitter on mäng informatsiooniga. Ideaalis võiks Quotista olla mäng mõtete ja kommentaaridega. Arvutimänge ma ei mängi, aga informatsiooni- ja mõttemängudes olen kõva käpp.
20100920
Reservõppuste päevik
Pühapäev 12.09
Vaikselt tibutab vihma ja istun üksi puu all.
Sai selgeks telki paigutus, kenasti mahtusime ära nagu silgud pütis.
Magamiskott on ütlemata soe ja veel ei jäänud selg väga haigeks.
Esmaspäev 13.09
Ega neil metsahommikutel midagi viga polegi, päike paistab ja kuivtoidust saab söödud küll.
Ootame kuni suuremate relvadega mehi õpetatakse.
Sõit oma kottide otsas Männikult Tapa juurde Läsna. Kõik oigasid, et sapöörilabidas tagumikus.
Kiirelt, kiirelt said telgid paksemas metsas ülesse.
Öine vahtkond 01.00 - 02.00, valvasin varustuse autot, kiirelt läks uimane tund.
Teisipäev 14.09
Äratus 05.00. Ootame laskmisele minekut.
Läksime laskma, aga siin on jälle hästi suured logistika kalad, istume ja ootame oma laskejärjekorda, mis jõuab kätte lugematu hulga tundide pärast.
Autod on sellised, et paar aastat veel, siis võib näituse korraldada. Isiklikust hügieenist ära ei ütleks.
Päev läbi passimist isevalmistatud lasketiiru juures, põrkamine metsas toreda seeruga. Nelja risti tee peal söömine.
Kaitsevägi - tohutu planeering, mis muutub alati viimasel hetkel. Põhimõtteliselt peaks kogu sõjavägi olema ainult väikesed mobiilsed üksused, praegu on lihtsalt struktuur, mis põhineb raha raiskamisel, osalt aegunud varustusel ja inimeste mitte just suurepärasel motiveeritusel.
Lasksin just mitte nii hullusti nagu kartsin. 12-st 7, sihiku keeramine küll midagi juurde ei andnud. Poolpimeda kohta normaalne tulemus.
Öösel jõuame hilja kottpimedas laagrisse tagasi, väga väsinud, söögiks makaronid ja sardellid, kohe magama.
Kolmapäev 15.09
Saab veidi kauem magada, tunne on ka veidi puhanum, aga karta on, et täna läheb sajuks. Saab vast paukmoona metsas rühma liikumise harjutamiseks. Märja salvrätiga sai keha hügieeni ka teha. Labidaga kaka matmise auku metsa kaevata on ka päris romantiline.
Käisime metsas rühma liikumist harjutamas. Veidi kahju jaoülemast, kes tundub äärmiselt heasüdamlik, kuid rumal inimene, rõõmsameelsusest tõmbab teinekord järsku üdini vaikseks. Ega siin Pärnu pataljoni kompanii rühmas tasubki olla eelkõige tüüpide jälgimise ja õppimise pärast. Nagu kõrvaltvaataja võõral peol. Reamees ... on nähtavasti heasüdamlik, kes räägib küll ainult ni....sest, aga ise väga kõva n....mees ei ole.
Pikad mehed on vist igalpool veidi intelligentsemad esteedid.
Seda automootorite juttu eriti kuulata ei jõua.
Eks see ole minu jaoks hetkes viibimise laager.
Räägitakse rõvedaid anekdoote.
Kui palju on metsas seeni, mis jäävad korjamata.
Sõja harjutamismängimine kukkus läbi, sest kompensaatorid lendasid esimesi laske teinud meestel eest ära. Hakkas vihma sadama ja nüüd passime telgis. Kuivtoidupakid.
Neljapäev 16.09
Rännaku- ja lahingupäev. Küll öises taevas säras tähti.
Pool neli on hommikul äratus, et olla rännakuks valmis. Kella kümneni ei tee me muud, kui kütame telki.
Siis sõitsime väga põrkavas furgoonautos metsa ja oleme nüüd maha kõmpinud mööda kitsukest metsarada ei tea mitu kilomeetrit. Istume kännu otsas ringkaitses, on olla suhteliselt märg ja ei ole üldse kindel, kas täna jõuame/jõuab kätte üldse meie rünnakuaeg. Oli äärmiselt halvasti magatud öö.
Oli see rännak või rünnak? Lõpuks jõudsime vastaseni, Pärnu mehed olid eelnevalt legende rääkinud sõjard ..., kes meid kohtunikuna ka rännakul saatis. Küll rääkis entugaga sõjaväe arengust. Lõpuks saime ühte vana maja rünnata, kaks minutit adrenaliini. See muidugi oli ajuvabaduse tipp, et AK-d muutusid vintpüssideks, sest väljajagatud kompensaatorid ei sobi nende relvadega. Jaoülem ei osanud lahingus korralikult käske jagada, aga vähemalt oli tal entusiasmi. Lahe. Vead tulid sisse ülevalt poolt.
Õhtu oli unelmate õhtu. Alguses sai sooja toitu (viinereid kartulipudruga, kuigi söögiisu polnud just tappev, kahest viinerist piisas). Samuti viidi kasarmusse (staapi) pesema, 26 dušši, oli mõnus dušš ja tuli veel mõnusam uni.
Reede 17.09
Hommikul söögiks mannapuder ja halb uudis, et telefon oli öösel pea all endale uue PIN koodi kodeerinud ja küsib nüüd PUK koodi. Savi. Nüüd puhastame relvi ja televisioonikaamerad on kutsutud raskerelvade pauke filmima. Kaitseväe PR töötab. Aga tegelikult peaks PR käima läbi inimeste, seega oleks nad pidanud eelkõige tähelepanu pöörama sellele, et meil (reservväelastel) oleks põnev ja jääks hea mälestus nädalast. Tegelikult jääb suhteliselt kaootiline ja amatöörlikult organiseeritud ürituse mulje. Kahe ja poole päevaga oleks saanud kõik ära teha, mis on pingutatud halvasti nädalale.
Hakkan sööma küpsist kiletatud juustuga. Aga enne veel puhastan kiirelt relvasalved ära.
Nüüd on õhtu käes ja ootame telgis, et kas täna tuleb rivistus või ei tule. Lõunasöök oli metsas kuskil risti peal tohutu vihmasaju sees. Nüüd on avatud kuivtoidupakk nr 6 - paslögin, mis maitses paremini kui kuivtoidupakk nr 12.
Laupäev 18.09
Eilne pataljoni rivistus oli nagu teisejärgulised inimesed oleksid lastud võllide peole. Pealikule võib ju rivistuseks hobuse tellida, kuid ega see ei vähenda meie rusutust halva koordineerimise üle. Rivistusel oli väga külm ja naljakas.
Nüüd on telk kokku pakitud ja oleme varsti minekuks valmis. Ronime viimast korda sinist suitsu väljapurskava veoauto kasti. See auto ei saaks elu sees ühestki ülevaatuselt läbi.
Vahipataljonis möödus kõik kärmesti, kiiresti sai koju. Oli teistmoodi ja hea nädal arvutist eemal, aga päris asja oli väga vähe kahjuks. Ja kahjuks võib tagasiside lehest ainult unistada.
Kuid metsaelust sain kindlasti targemaks.
Vaikselt tibutab vihma ja istun üksi puu all.
Sai selgeks telki paigutus, kenasti mahtusime ära nagu silgud pütis.
Magamiskott on ütlemata soe ja veel ei jäänud selg väga haigeks.
Esmaspäev 13.09
Ega neil metsahommikutel midagi viga polegi, päike paistab ja kuivtoidust saab söödud küll.
Ootame kuni suuremate relvadega mehi õpetatakse.
Sõit oma kottide otsas Männikult Tapa juurde Läsna. Kõik oigasid, et sapöörilabidas tagumikus.
Kiirelt, kiirelt said telgid paksemas metsas ülesse.
Öine vahtkond 01.00 - 02.00, valvasin varustuse autot, kiirelt läks uimane tund.
Teisipäev 14.09
Äratus 05.00. Ootame laskmisele minekut.
Läksime laskma, aga siin on jälle hästi suured logistika kalad, istume ja ootame oma laskejärjekorda, mis jõuab kätte lugematu hulga tundide pärast.
Autod on sellised, et paar aastat veel, siis võib näituse korraldada. Isiklikust hügieenist ära ei ütleks.
Päev läbi passimist isevalmistatud lasketiiru juures, põrkamine metsas toreda seeruga. Nelja risti tee peal söömine.
Kaitsevägi - tohutu planeering, mis muutub alati viimasel hetkel. Põhimõtteliselt peaks kogu sõjavägi olema ainult väikesed mobiilsed üksused, praegu on lihtsalt struktuur, mis põhineb raha raiskamisel, osalt aegunud varustusel ja inimeste mitte just suurepärasel motiveeritusel.
Lasksin just mitte nii hullusti nagu kartsin. 12-st 7, sihiku keeramine küll midagi juurde ei andnud. Poolpimeda kohta normaalne tulemus.
Öösel jõuame hilja kottpimedas laagrisse tagasi, väga väsinud, söögiks makaronid ja sardellid, kohe magama.
Kolmapäev 15.09
Saab veidi kauem magada, tunne on ka veidi puhanum, aga karta on, et täna läheb sajuks. Saab vast paukmoona metsas rühma liikumise harjutamiseks. Märja salvrätiga sai keha hügieeni ka teha. Labidaga kaka matmise auku metsa kaevata on ka päris romantiline.
Käisime metsas rühma liikumist harjutamas. Veidi kahju jaoülemast, kes tundub äärmiselt heasüdamlik, kuid rumal inimene, rõõmsameelsusest tõmbab teinekord järsku üdini vaikseks. Ega siin Pärnu pataljoni kompanii rühmas tasubki olla eelkõige tüüpide jälgimise ja õppimise pärast. Nagu kõrvaltvaataja võõral peol. Reamees ... on nähtavasti heasüdamlik, kes räägib küll ainult ni....sest, aga ise väga kõva n....mees ei ole.
Pikad mehed on vist igalpool veidi intelligentsemad esteedid.
Seda automootorite juttu eriti kuulata ei jõua.
Eks see ole minu jaoks hetkes viibimise laager.
Räägitakse rõvedaid anekdoote.
Kui palju on metsas seeni, mis jäävad korjamata.
Sõja harjutamismängimine kukkus läbi, sest kompensaatorid lendasid esimesi laske teinud meestel eest ära. Hakkas vihma sadama ja nüüd passime telgis. Kuivtoidupakid.
Neljapäev 16.09
Rännaku- ja lahingupäev. Küll öises taevas säras tähti.
Pool neli on hommikul äratus, et olla rännakuks valmis. Kella kümneni ei tee me muud, kui kütame telki.
Siis sõitsime väga põrkavas furgoonautos metsa ja oleme nüüd maha kõmpinud mööda kitsukest metsarada ei tea mitu kilomeetrit. Istume kännu otsas ringkaitses, on olla suhteliselt märg ja ei ole üldse kindel, kas täna jõuame/jõuab kätte üldse meie rünnakuaeg. Oli äärmiselt halvasti magatud öö.
Oli see rännak või rünnak? Lõpuks jõudsime vastaseni, Pärnu mehed olid eelnevalt legende rääkinud sõjard ..., kes meid kohtunikuna ka rännakul saatis. Küll rääkis entugaga sõjaväe arengust. Lõpuks saime ühte vana maja rünnata, kaks minutit adrenaliini. See muidugi oli ajuvabaduse tipp, et AK-d muutusid vintpüssideks, sest väljajagatud kompensaatorid ei sobi nende relvadega. Jaoülem ei osanud lahingus korralikult käske jagada, aga vähemalt oli tal entusiasmi. Lahe. Vead tulid sisse ülevalt poolt.
Õhtu oli unelmate õhtu. Alguses sai sooja toitu (viinereid kartulipudruga, kuigi söögiisu polnud just tappev, kahest viinerist piisas). Samuti viidi kasarmusse (staapi) pesema, 26 dušši, oli mõnus dušš ja tuli veel mõnusam uni.
Reede 17.09
Hommikul söögiks mannapuder ja halb uudis, et telefon oli öösel pea all endale uue PIN koodi kodeerinud ja küsib nüüd PUK koodi. Savi. Nüüd puhastame relvi ja televisioonikaamerad on kutsutud raskerelvade pauke filmima. Kaitseväe PR töötab. Aga tegelikult peaks PR käima läbi inimeste, seega oleks nad pidanud eelkõige tähelepanu pöörama sellele, et meil (reservväelastel) oleks põnev ja jääks hea mälestus nädalast. Tegelikult jääb suhteliselt kaootiline ja amatöörlikult organiseeritud ürituse mulje. Kahe ja poole päevaga oleks saanud kõik ära teha, mis on pingutatud halvasti nädalale.
Hakkan sööma küpsist kiletatud juustuga. Aga enne veel puhastan kiirelt relvasalved ära.
Nüüd on õhtu käes ja ootame telgis, et kas täna tuleb rivistus või ei tule. Lõunasöök oli metsas kuskil risti peal tohutu vihmasaju sees. Nüüd on avatud kuivtoidupakk nr 6 - paslögin, mis maitses paremini kui kuivtoidupakk nr 12.
Laupäev 18.09
Eilne pataljoni rivistus oli nagu teisejärgulised inimesed oleksid lastud võllide peole. Pealikule võib ju rivistuseks hobuse tellida, kuid ega see ei vähenda meie rusutust halva koordineerimise üle. Rivistusel oli väga külm ja naljakas.
Nüüd on telk kokku pakitud ja oleme varsti minekuks valmis. Ronime viimast korda sinist suitsu väljapurskava veoauto kasti. See auto ei saaks elu sees ühestki ülevaatuselt läbi.
Vahipataljonis möödus kõik kärmesti, kiiresti sai koju. Oli teistmoodi ja hea nädal arvutist eemal, aga päris asja oli väga vähe kahjuks. Ja kahjuks võib tagasiside lehest ainult unistada.
Kuid metsaelust sain kindlasti targemaks.
20100908
Miks Kaia Kanepi on Eesti noorsoo iidol
Iidoleid ei ole tänapäeval olemas. Selles mõttes, et kambaga kedagi hullult fännataks, täna on kõik palju vaoshoitum, mõnes mõttes piisab inimesele psühholoogiliselt iidoli välja valimiseks sellest, kui klikib Facebookis like ja Kanepi fännilehe on neid like viimastel päevadel tulnud juurde väga paljudelt eestlastelt.
Mida tahavad teha Eesti noored? Nad tahavad teha ja ajada oma asja. (Muidugi väga paljud ei tea, mis on nende "oma asi"). Noortele ei meeldi kellestki sõltuda. Järjest popimaks muutub oma firma, oma poe või oma kaubamärgiga tegelemine. Ideaalis tahaksid pea kõik Eesti noored mängida oma lemmikvaldkonnas globaalselt suurt mängu. Ja samas ei soovi noor inimene iseennast ära kaotada, tähendab, keegi ei taha kellegi näpunäidete järgi kaotada ära oma iseloomu ja karakterit.
Kaia Kanepi mängib globaalselt väga suurt mängu. Ta ei sõltu kellestki, ta on eelnevalt julgelt eemaldanud kõik ebasobivad treenerid ja mänedžerid. On vast tüdrukul julgust ja on vast tüdrukul iseloomu. Loomulikult on Kaia tennises andekas, aga ta on ka jonnakas, ta on karakter, mis on piisavalt tugev kõige vastu, mis elus ette tuleb. Ja ta läheb läbi.
Kaia Kanepi iseloomuga on paljudel väga kerge samastuda.
Kanepi võttis tahtmisega US Openi kaheksandikfinaalis ära raske võidu, veerandfinaal toimub täna õhtul. Olenemata veerandfinaali tulemusest, võib Kanepit pidada hetkel Eesti (sportlastest) noorsoo kõige suuremaks iidoliks ja seda eelkõige sellepärast, et tema läbimurre ja lugu on üldistatavad peaaegu kõikidele elualadele.
20100906
Kuidas siduda reaalne sündmus sotsiaalmeedias tehtava reklaamiga
Eelmine nädal võitis mu jalkavõistkond Väikeste Karikavõistluste finaali Kadrioru staadionil. Seda sündmust tuli vaatama 787 pealtvaatajat. Et sellest pealtvaatajate numbri suurusjärgust aru saada, ütlen võrdluseks, et näiteks laupäeval toimunud karikavõistluste veerandfinaal mängu kõrgliiga klubide Nõmme Kalju - Narva Trans jälgis Kadrioru 163 pealtvaatajat.
Kuidas on siis võimalik, et kahe teise liiga klubi mängu tuleb Kadrioru staadionile vaatama 800 inimest?
Mõned punktid:
* Eestis on võimalik klubijalgpalli vaatama saada inimesi isiklikult. Mängijad peavad kutsuma isiklikult sõpru, võimalusel jagama pileteid. See toimis meil väga hästi. See võib olla mtü projektide võlu, et kõik tulevad kaasa, aga eks ole ikka asi ka selles, et kuidas ise meeskonda kaasad ning kui palju nn. mtü liikmed hoolivad nn. mtü-st. Pole võimalik luua klubi identiteeti läbi millegi muu, kui mängijate isikliku lähenemise oma sõpradele.
* Peab olema midagi jagada ja seda võimalikult heal tasemel sisuga. Koosta Facebooki kutse, mis on asjalik ning kutsuge kambaga viisakalt inimesi osalema. Tee voiceoveriga lühike reklaam, saan aru, et minu tutvused loovtööstuses on keskmisest paremad, aga monteerimine ja voiceoveri pealelugemine on järjest lihtsam. Julge hundi rind on karvane, ära karda eksida, tee reklaam ning palu omadel seda reklaami jagada.
* Hoia oma veebilehte enne sündmust aktiivsena. Kirjuta artikleid (Jaak kirjutas selle toreda intervjuu.) Hea tekst on kõige alus.
* Ära karda, et sündmus on sinu tuttavatele jama. Eesti teise liiga jalgpall pole kõige atraktiivsem asi maailmas, aga pea kõigilt tuttavatelt, kes vaatamas käisid, siame positiivset tagasisidet. Inimestele meeldivad sündmused, kuhu korraldajad ise jõudu panevad. Inimestele meeldivad emotsioonid.
Ühesõnaga, sotsiaalmeedia aitab inimesi saada kindlasti üritusele, kui sotsiaalmeedia reklaami toetab isiklik lähenemine ja võrgustik ning on midagi jagada. Ja ma ei usu, et see valem toimiks ainult jalgpalli puhul, sama vormi võib ja saab kasutada peaaegu iga sündmuse puhul.
Ja siin on väravad finaalist. Tuhat tänu Ahtole, kes kogu sündmuse üles filmis. Postituse alguses oleva foto autor on Maiken Staak.
HÜJK Emmaste poolehoidjate hulk suureneb iga päevaga, loodame oma sõpru üllatada ka tulevikus.
