kunst pole elu

Oktoobris toimub kohalike omavalitsuse volikogude valimine, millele eelneb järjekordne e-hääletus. Miks see ei võiks järgmine e-hääletus olla rahvuslik massiüritus? E-hääletus on kõige innovaatilisem ja ainulaadsem asi, mille poolest Eesti erineb hetkel kõigist teistest maailma riikidest.

Tekkid idee, mis arenes edasi ning nüüd on välja käia järgmised ettepanekud.

Lisaks sellele, et on suur arv inimesi, kes individuaalselt oma arvuti taga üksikkodaniku initsiatiivikusest e-hääletavad, võiks ideaalis võtta kasutusele järgmised meetmed e-hääletamise populariseerimiseks:

Valimisjaoskond X
Igas asutuses (ettevõttes, kontorihoones vms) võiks oktoobris e-valimiste ajal olla üks arvuti, mis on id-kaardilugejaga seadistatud nii, et inimesed saavad hääletada. Paljudel inimestel pole isiklikku id-kaardilugejat. Ühe arvuti muutmine paariks päevaks “valimisboksiks” pole it-mehele ega muidu tehnoloogiahuvilisele ülejõu ülesanne. Lihtsalt peaks leiduma inimesi, kes võtavad sellise “valimisboksi” organiseerimise oma kodukontoris või ettevõttes südameasjaks. Keegi, kes küsiks “kas e-hääletate” ja loob võimaluse e-hääletada.

E-Valimisõhtu
E-valimispidu pole samaaegselt netis olemine erinevates füüsilistes asukohtades. E-valimispidu on stiilipidu, mille riietuseks on su id-kaart ja tagataskus peidetult id-kaardi PIN koodid. Peol on üks keskne kujunduselement – valimisboks, mis on arvuti, mille küljes on töötav id-kaart. Teistmoodi põhjus ühel oktoobrikuu tööpäeva õhtul sõbrad külla kutsuda. Kel jaksu ja tahtmist, see katab laua, kus on heeringat ja kartulit. Mehed võivad olla ülikondades. Tähtis oleks lihtsalt leida inimesi, kes kutsuksid endale sõpru külla ning kontolliksid oma arvuti üle, et sellega saaks hääleda.

Promootorid
Kõige parem võimalus kaasata inimesi e-hääletama on see, kui e-hääletamist propageerivad need 58 614 inimest, kes eelmistel valimistel e-hääletasid. Selleks peaksid nad saatma oma tuttavatele e-kirja või kirja via Orkut või via Facebook või säuts via Twitter, kus kutsuvad ülesse e-hääletama ning kaasama inimesi e-hääletamisse. Promotsiooni lihtsustamiseks koostan koos abilistega kirjapõhjad, mida promootorid saavad inimestele laiali saata. Kiri peaks kindlasti sisaldama otselinke www.valimised.ee ja www.id.ee ning ingot PIN koodide kasutamsisest ning id-kaardi sertifikaatide uuendamisest jms. Kirjad peaksid ideaalis olema erinevates suhtluskeskkondades levitamiseks erinevad.

Kogu kampaania koduleht saab olema Facebooki grupp. Palun liituge ning avaldage seal grupis arvamust.

Jah, mõte “Idee 2009 – 100 000 e-hääletajat KOV 2009” ei ole seotud ühegi partei ega üldse poliitikaga. Ega ka ühegi mtü ega muu asutusega. See on lihtsalt väike algatus, mille eesmärk on kaasata inimesi otsustamisse ning rõhuda sellele, mis on Eesti eripära.

"Keskturul maksavad maasikad 16 krooni kilo!"

* Arvan, et tean tehnikast midagi ja vahetan Miiduranna maja aias muruniiduki küünalt, puhastan mootorit. Muru on niidetud, jäänud väljaspool aeda väike tutt, kui välja suri ja enam ei käivitu. Arvan, et viga on koormatud küünlas.

* Olen Marguse lõpetamistšillil Sauel ja külalised tulevad ja kingivad ananasse. Mis värk nende ananassisedega praegu on, et kõik kingivad ananasse. On nad tõesti praegu nii head?

* Olen merel, kaatris ning sõidame Tallinna lahel ringi kolmveerandtundi. Pikima päeva õhtul, ilus on see kilukarbivaade. Merel mõtleb inimene alati omi mõtteid. Kuidagi automaatselt süveneb oma pea sisse. Olen väga halb välismaalastega suhtleja, pean seda õppima.

* Teatris aastalõpupidu, fuajees süüakse enda tehtud sushit ja tantsitakse hoogsalt diskolt. Lähen suurde saali, kus laval on dekoratsioon üleval, aga valgust pole, fuajeest kostub vali disko. Kisub tühja saali istuma ja mõtlema.

* Olen Viljandis ja vaatan Kultuurikolledži lõpuaktust ning mõtlen, et kui paljud inimesed päriselt saavad end ära elatada erialadel, mida nad lõpetavad. Ülikoolidest on puudu kaks ainet “Kuidas ma ennast ja oma eriala maailmale ära produtseerin” ning “Miks olen mina ja on mu eriala maailmale vajalik”. Kultuurikolledži rektor ja aktus jätsid sümpaatse mulje, kuid kuulsin jutuajamistest, et inimestel tööd ei ole olenemata, et isekeskis on neil vägev säde silmis.

Viljandi linna uus uhkus Eesti Pärismusmuusika Keskus jättis väga laheda mulje, rohkem selliseid maju ja selliseid aktiviste Eestisse!

Lähen käin täna lõunal juuksuris ära, sest kes see siis puhkusele pika soenguga läheb, puhkuselt tullakse pika soenguga.

Tõlgin hetkel ühte artiklit, millega olen hirmasti hädas, sest pole ma just suurem asi lingvist ega sõnaväärtuse tõlkija. Ma ajan taga mõtet. Artikkel räägib sellest, et milline on teater 25 aasta pärast ja seal oli üks ilus mõte, et "ei tasu ennast liiga tõsiselt võtta."

Anne Türnpu ja lavakunstikooli 24. lennu "Runolaulud". Kena video.

Küsimus ei ole selles, et paberajalehte enam ei loeta ja meediaettevõtetel pole plaani. See kõik on nagunii hääbuv.

Ainult inimeste käitumisharjumused jõuavad mitme-mitme aastase nihkega järele.

Tänasel päeval on küsimus tehnoloogias – kes leiutab paberi ja printeri uuesti. Igameheprinteri, mis kujundab ja prindib kiiresti ning taaskasutatava igamehe paberi.

Olukord praegu

Iga inimese infokanal muutub järjest spetsiifilisemaks – kes keda netis jälgib, mis teemad kedagi huvitavad, millistesse poliitilistesse, usulistesse gruppidesse ja kogukondadesse inimene kuulub, kus ta töötanud ja õppinud on, kus on ta reisinud, mida ta loeb ja mida ta vaatab, kus ta elab jne jne. Tegelikult see kõik kokku ongi ajaleht. Me tahame informatsiooni, mis meid puudutab või on lihtsalt nii huvitav, et hakkab meid puudutama.

Üks suur põhimõte, mille vastu praegused ajalehed eksivad on see, et nad kõik tahavad nuineljaks teha üldistust või tegelevad üldistamisega, aga üleüldine tõe taotlus pole enam ammu atraktiivne. Pigem loeb isikupära. Ma ei mõtle seda, et uudis/teema ei peaks olema neutraalselt ja lihtsalt esitatud, ma mõtlen seda, et pole võimalik panna ajalehte kokku hästi paljude inimeste maitsele.

Kui selline printer ja paber on leiutatud, siis milliseid ajalehti me näeme?

* Ärkad hommikul ülesse, vajutad printeri tööle ning see laseb eile loetud ajalehe peale välja sinu uue hommikuse väljaande (taaskasutus!). Ajalehe sisu oled sa ise ära seadistanud (ehk tellinud). Täpselt sellistel teemadel uudised nagu sa ise tahad. Põhimõtteliselt on see mingi RSS-i (nagu Google Reader, Twitteri infokontaktid) edasiarendus, kuid nähtavasti määrad sa vaid teemad ja toimetajad otsivad hästi kirjutatud lood sind huvitavatel teemadel välja. Lisaks muidugi isiklikud ja individuaalsed lugemissoovid (nt sõprade blogid, lemmikkoomiks jne)

* Ajalehed ripuvad söögikohtades ja kohvikutes. Sellisel juhul saab iga söögikoht printida iga päev välja “oma” ajalehe. Ehk igale söögikohale saab seinal rippub ajaleht “oma näo” edastamise vahendiks. Ja nii teevad kõik asutused, avalikud ruumid – kõik hakkavad välja andma oma ajalehte – ülikoolid, teatrid, kinod, rongijaamad, ühistransport. Ajalehe välja andmine on lihtne. On vaja ainult printerit ja toorikut ning inimest, kes tegeleks teemade uuendamisega ja “print” nupu vajutamisega.

Tekib väga palju ajalehti. Individuaalsed ja kogukondlikud. Ajalehed muutuvad uuesti popiks.

Kus on raha?

Raha on kolmes kohas. Printerites/paberis ja toimetamises. Ning nähtavasti siiski ka kirjutamises.

Printer/paber – kuna tegemist oleks uue igamehe tehnoloogiaga, siis määrab selle ostu- ja/või rendihinna see, kes selle leiutab ja massidesse paiskab.

Toimetamine – Igal teemal on palju jama ja palju ägedat. Keegi peab tegema valiku ning muutma liiga pikad tekstid lühikeseks ning lühikesed tekstid siduma ära faktidega varasemast ajast. Printeri nupu vajutamisel prinditava ajalehe teemad on keegi proff kuskil ära toimetanud. Kui inimesed saavad oma printeritega endale väljastada ainult poppi sisu, siis see ei ole igale lugejale huvitav. Toimetamine saab järjest rohkem suureks meediaharuks. Toimetamise paindlikus ja professionaalsus.

Kirjutamine – nähtavasti mudelit tundvad kirjutajad võivad palju raha kokku ajada. Nad saavad rahapunkti vms. iga kord, kui printer laseb kuskil välja nende kirjutatud teksti. Autorikaitse Interneti osas karmistub. Kuid kindlasti on kirjutajad teenimise koha pealt ahela lõpus – rohkem raha rändab ikka tehnoloogia omanikule ehk printeri/paberi mehele ning vahendajale/produtsendile ehk toimetajale.

Millal selline mudel võiks realiseeruda?

Läheb veel aega, sest pole vist veel avalikkusele presenteeritud sellist tehnoloogiat. Kuigi olen üsna veendunud, et hetkel käib õige mitmes tehnoloogialaboris võidujooks aja ja teistega. Esimene massidesse paisatav printeri ja paberiseeria võib muuta ajalehti ja online meediat.

Alguses jääb selline leheprintimine siiski niššitegevuseks, aga aastate lõikes ei saa sellele kätt ette panna nagu ei ole olnud võimalik kätt ette panna Interneti ja tehnoloogia levikule.

Mida teha inimestega, kes ei oska oma teemasid seadistada? Kes ei taha süveneda?

Nad ostavad printeri ja paberitoorikud, ütlevad toimetajale oma lemmikteemad või ostavad “Eesti paketi” või “44 maailmakanalit” ning vajutavad igal hommikul PRINT.

See on ilus pealkiri "Tere hommikust, ringi hõljuv juhus!"

Käisin üle maeiteamis aja staadionil jalkat vaatamas ja väga ülev oli. Põnev jalkamäng on ikka vapustav inimeste kaasatus. Keegi ei istunud tuimalt. Kõik suured mehed muutusid tribüünil väikesteks poisteks ning naised karjusid häbenemata asjatundmatuid hüüdeid. Poooominaator sai ilusti ära saadetud. Aitäh.

Mõni kiiksuga lugu, et kuidas mõni sinu tuttav inimene kasutab netti või telefoni teisiti, kui seda teevad teised. Kui sul on mõni selline lugu ja sa viitsid kirjutada, siis palun pane kommentaaridesse. Näiteks:

Mulle lihtsalt nii meeldib see uus trend, et reklaamid teevad reklaame järgi.

Ma ei taha rääkida valimistest ega sellest kui palju hääli sai üksikkandidaat parteide ees.

Teen siin oma ideele avalikku briifimist. Palun neilt, kes viitsivad kaasa mõelda kommenteerida, täiendada. Seda kõike võib muuta, mis siin kirjas on, see on lihtsalt esialgsed mõtted.

Esimene on nendele, kes teavad tausta ja seda kriidiviskamise haipi, teine on lihtsalt iroonia-iroonia-iroonia.

Edgarit ja Keskerakonda saab KOV valimistel võita ühe relvaga - Edgari vastaste kaasatusega.

Käisin maal, tegi kaks päeva tööd. Kohale sõitsime juba reede õhtul, sest alati on hea maal hommikul ärgata. Kaks hommikut süüa pliidil päris tule peal tehtud toitu.

Tänase päeva kuumemaid korduvaid säutse on link sellele blogipostitusele, mis koondab Eesti ettevõtete, asutuste Twitteri kontod.

An interesting article on Twitter – is it a worthy marketing tool? As they say: "…Twitter is an excellent way to reach people with an interest in twittering."
I especially dig the diagram at the beginning of the piece.

Why Twitter Won't Change Marketing

Mina ei tea, Twitter võib ära surra "next big thing"-iga, aga hetkel küll annab eestlaste seas ainult kuuma. Eestlasted sukelduvad Twitterisse tohutu tempoga."Content is king, but marketing is the queen and she runs the household."

Entusiasmil on meeletu jõud. Korraldasin, seadsin eile osa TULP avamistseremooniat. Rongkäik oli meeleolukas ja vägev, hiljem hakkas vihma sadama, kuid seda võimsamalt panid tantsugrupid ja bändid. Erinevas vanuses meeste soov bändi kütta on tohutu jõuga ning naiste soov tantsida on ürgne kirg. Ei huvita vihm ja vähene publik - meik peale, kostüüm selga ja niimoodi tantsima, et vihm tundub olematu. Siin on tantsutrupid ja bändid, kelle soov teha ja olla on inspireeriv. Paar lõiku eilsest stsenaariumist:

Rotermanni platsil oli täna kohal õunapuu, homme tuleb ka muld. Loodame, et ilma tuleb ka ja TULP avapäeva üritused õnnestuvad. Rongkäik ja avamistrall. Rotermanni kvartal on see koht Tallinnas, kuhu sattudes paljud inimesed ütlevad "muidu mulle ei meeldi see kaasaegne arhitektuur, aga need majad on tõesti ilusad".

Täna õhtul räägitakse kultuurisaates "OP!" lavastusest NO81 "Startup". Kui toimetuse brigaad käis eelmise kolmapäeva hommikul salvestamas, siis olime nii mina kui näitlejad veidi närvis, et mida me siis räägime. Kaamerad on hirmutavad.

Mängisin võrkpalli, mitte võidu peale, niisama toksisime kuus kuue vastu. Aga äärmiselt emotsionaalselt. Vahepeal lõin jalaga. Ilus ilm oli Elvas, tõsine päevitamine.