kunst pole elu

Kaks tükki. Nad elavad nüüd Marguse juures akvaariumis. Vahel on hea võtta keset ööd natuke märga sauna. Ma polnud ammu peol läinud. Pole enam (praegu) öös üleval olev noor inimene. Üks viiner oli mutant ja Stas õnneks sõi selle ära. Lund tuli öösel. Kaks tüdrukut tõlkisid laule. See pidavad nende haigus olema. Topsid olid erinevat värvi. Tiku-ümbertõstmise-mängud ajasid mind närvi nagu tavaliselt.

Mina. Olen. Astusin Orkutis Mishima ja Sarah Kane ühingutesse. Aga Ojasoo ühingutesse ei astu ja no99 ühingut ei loo. Aga Ojasoo on muidu inimesena midagi väärt arvan ma. Kunst omab tähtsust, aga mina vaatan inimesi. Ja Mati ühingusse läksin ka. Sest ta on lihtsalt kõige kõvem mees. Vahel on mõnus ironiseeritseda. Juu sii, Kafka, rait nau. Korras.

Algab igaaastane rännak. Marguse sünnipäeval ettevalmistus ja minek. Ülemöödunu tagajärg. Möödunu. See aasta ei luba midagi. Elud kiired ja plaanid segased.

Asjalikud inimesed löövad elus läbi. Nad löövad asjalikus elus läbi. Ja saavad rikkaks ja toredaks.

Asjatud inimesed ei taha elus läbi lüüa või nad lihtsalt ei saa aru. Midagi. Ja nii asjalikud inimesed ei oska jobutada. Neil tekivad süümepiinad. Nad tunduvad kasutud. Nende enesehinnang langeb.

Mõni inimene ei oska poeski käia niisama vahtimas. Ostab midagi kindla peale või ajab mõne asja korda. Paljud inimesed ei salli üldse poes käimist. Mõni inimene on täitsa haige poes käimise järgi, sest ta ei oska kunagi asjalik olla. Mõni inimene käib hästi mitmes poes, et õige asi kätte saada.

Poes sa ei või kunagi teada, kas see inimene, kes lihaleti ees korv näpus sinu ees mökitab, on asjalik või mitte. Peab olema teine, kes sa oled. Poed on nagunii kõige suuremad enda näitamise ja teatri tegemise kohad. Nüüd. Siis ära karda enam kunagi midagi.

"Ma tahan saada. Ja ma usun. Ma ei tee kompromisse. Ma ei muuda ennast. Ma võidan või ma ei võida. Lohutused ja õnnitlused jätke. Teie ei suhesta mind endaga. Teie ei ole väetid ega tugevad. Vaid olete inimesed. Inimesed, kes ei tohi samuti...elus mitte midagi muud teha kui uskuda oma ideaalidesse ja nende nimel elada!" karjus ta kirega silmis. Ja sööstis lahingusse.

Üks noormees istub ja ootab. Tema peopesad on higised ja ta ei saa midagi teha, sest ta mõte on liiga intensiivne. Ta on saalis ja loeb luuletust nagu ta oleks mere kaldal tööd tegev kunstnik. Ja siis ta liigub ja häbeneb iseennast. Tullakse pannakse sedel seina peale. Inimesed vaatavad teda ja vahepeal naeravad. Ta ei karda inimeste ees esineda, aga ta tunneb, et tal on olla teistmoodi ja ebamugav. Ta oleks õhtuti mandariin ja hommikuti tammepuu. Aga see ei ole võimalik. Mees läheb minema ilma lehele pilku heitmata. Tihti elus ta mõtleb sellele hetkele tagasi.

Probleemideta inimesed on igavad. Nad lihtsalt töllerdavad ringi ja on igas asjas sinust seitse korda paremad. Nad veel ilusamad ka. Ja nad seksivad rohkem. Ja sama toit, mida sina sööd, maitseb neile mitu korda paremini. Neil pole raskusi hommikul tõusmisega ja nad ei põe mitte kunagi mitte midagi. Nende naeratuse peale sulab kogu maailm ja nende pahed muudavad neid ainult heakskiitvalt vooruslikumaks. Nad on alati karismaatilised. Neil ei ole vaenlasi. Neil sünnivad ilusad lapsed ja armastus armastab neid. Nad ei jää iial bussikontrollile vahele, kuigi nad pole iial piletit ostnud. Nende autodel ei lõpe bensiin. Nad ei oska koledad välja näha. Iga inimest, tuleb kahtlustada, et tal probleeme pole. Tõpraid on kõik kohad täis. Ma leian teid üles ja annan teid üles. Ja naudin probleeme ja muresid.

Probleemidega inimesed on igavad. Neil pole kunagi tegelikult midagi viga ja nende hädaldamine on teatraalne. Nad on alati igalpool viimased või kõige paremad. Ja kui on keskmikud, siis on kõige hullem. Nad on käinud kosmeetilisel operatsioonil ja nende suunurgad tõmmati seal tõesti ilusti allapoole kaardu. Nende negatiivne aura jõuab kohale kümme minutit enne kui nad ise.

Tüdruk tantsib poisiga. Nende vahel on midagi olnud, kuid eelkõige on nad kõlbelised tantsupartnerid. Nad tahavad edukaks saada ja tüdruk armastab tantsimist. Väike tüdruk kastab liivakastis kätt veeämbrisse ja veab näpuga liivale jooni. Tal pole kunagi olnud korralikult aega mängida. Esimesse huviringi läks ta neljakuuselt. Sellest sai narkootikum. Võistlustantsjana on ta edukas ja võidab palju rahvusvahelisi võistlusi. Kui ta tantsib, on tal kõik liigutused nii motoorseks muudetud, et ta saab mõelda omi mõtteid. Oma lapsega läheb ta mõni aeg hiljem iga päev mänguväljakule. Laps õpib päevi kergelt mööda saatma. Maailma tekib juurde üks päevavaras.

Poiss sööb liivakastis vihmausse. Ta nägi kuidas lõbus seltskond istus tänavarestoranis. Poiss arvas, et need inimesed söövad pitsad. Poiss käis isaga eelmine päev lõbustuspargis ja ostsid ka pitsat. Pitsa on tema arvates maailma kõige parem toit. Praegu ta sööb pitsat ja ajab juttu nende lõbusate noorte inimestega.

Kõrb. Lai ja piiritu. Mõnes kohas on surnud kaamelite kondid. Liiv on puru. Poiss pissib liiva peale. Juhtub midagi enneolematut.

Laps karjus pesumasina trumlist "IGAAAAAAAAAAV. Kõik on igav ja tüütu ja mõttetu. Pange rohkem valgendajat ja lisage loputust!"
Talle ei meeldinud inimesed, kes segasid teda elamast oma enda lõbusat elu. Pesumasinates ja muus tehnikas oli rohkem lõbusust ja siirust kui selle maailma inimlikes inimestes ja nende tegudes ja sõnades ja energiates ja unistustes.
Ta saatis nad kõik perse.

Kaks meest seksivad naisega. Kuskil rannas. Eriti soojas kohas. Nad ei mõtle vaid naeratavad päikesele ja löövad omavahel plaksu. Nad teavad, et sellel hetkel, kui nad mõtlema hakkavad, puruneb kõik ja nad kukuvad talvisele tänavale bussipeatuse ooteputkasse.

Ühe naise elu on olnud keeruline ja emotsiooniderohke. Ta on kogenud palju. Ja on juhtunud nii, et tal on elus olnud kaks võrdset armastust. Ta ei saa sinna midagi teha. Need mehed absoluutselt ei salli teineteist. Naine sõitis lõunamaale puhkama ja läks randa päevitama. Ja ainuke, mida ta oleks osanud soovida, oli olla nende kahe mehega. Need kaks vihavaenlast tulid tema juurde just nagu ammused parimad sõbrad. Ja nad olid kolmekesi. Naine pani käekotist lutsukommi suhu. Ja ta teadis, et umbes siis kui komm on lutsutatud tuleb marsuut.

Rand, kus ujutab üle. Juhtub ka seda, et haid ujuvad randa. Lapsed jooksevad ja ilusad inimesed määrivad ennast kokku. Rannatoolide laenutamisega teenib väike tüdruk raha. Hommikul on märgata mõnda tervisportlast ja öösiti käratsevad seal pidulised. Rannavalve putkad ei ole punased ja nõmedad. Vesi on ära jäätunud ja puhub tuul. Inimesi ei ole.

Mul tehti vasaku jala suurele varbale kolmapäeval väikene lõikus. Ja õhtul läks haav lahti ja tuli oma punast verd. Kohe paha oli verest. Imelik on, et mõni väike füüsiline häda võib niipalju tuska teha, et ei saa liikuda korralikult. Varbale nüüd ei meeldi kui ta on jalavarju sisse koos teiste varvastega kokku pitsitatud. Ja briljantrohelist pean sinna kohale panema. Aga ma panen ikka sedasi, et käte järgi võiks küll otsustada, et kunstikooli poiss.

Kaks söövad kalamaksaõli. Kulpidega. Nad tahavad endale head tervist. Söömine muutb võistluseks ja nad asetavad tünnid suudele. Ühel hakkab paha ja ta hakkab oksendama. Teine tahab ka oksendada ja ta ajab endale kiiresti näpud kurku. Nad oksendavad võidu. Mõlemad tahavad võita.

Oksendamine lõpeb viigiga. Nad suruvad kätt ja löövad ise endal silmad siniseks. Peksavad rusikatega oma nägu. Nad vahetavad hambad ära ja seovad keeled sõlme. Niimoodi ei saa olla ja nad hakkavad valust karjuma. Aga ausõna nad tahavad endale head tervist.

Järgmine kord nad lähevad aasale ja suudlevad mulda. Suudlusest saab seeme ja taim, mis kasvab lõhnab. Lehed kalamaksaõlist ja õied oksest. Aga ausõna on loodus ilus.

Need taimed ei võistle omavahel, sest neil on kohustus tuules õõtsuda ja kuulutada inimsoo hukku.

Ka päev pärast vastelt lasin meeldivalt kaaslastega Harju- ja Lindamäelt liugu. Osad kilekotiga, osad kelguga, osad kilega. Harjuka liub lõppes asfaldil. Täna olid pepud valusad. Pärast sõime koos häid vastlakukleid. Ja tänase ilmaga kõik väikesed karumõmmid norskavad üle vedela tuisu. Mul lõigati varvast ka eile ja eile õhtul tuli ka verd. Mul hakkas oma punasest verest natuke paha. Täna lonkasin, aga olin rõõmsameelne. Ja Päike paista palun nüüd iga päev. Mis sest et mina sind katsuda ei saa. Aga ikkagi eks.

Salvo kelk läks katki, kui õhtusel tunnil mäest alla lasin. Päeval olime koolimajas ja vaatasime aknast välja ja proovisime leppida oma saatusega. Ja Agnes veel ütles, et ärme ole nukrad, sest mõtled kui paljud väikesed jutsid saavad siukese päikesega kelgutama minna ja kui äge neil on. Vanaema tegi oa suppi ja vastlakuklit sõin ka. Vastlakukkel on lihtne ükskord aasta ühepäeva amps. Ja ema arvas, et uue salvo kelgu peab ka koju igaks juhuks ostma. Aga õunasid on meil tervelt kolm.

Hommikul ootan, et telefoni äratuskell veel ei heliseks. Siis ootan, et telefoni 15 või 20 minutit edasi pandud äratuskell veel ei heliseks. Ootan, et aeg ei liiguks nii kiiresti kui pesen hambaid, söön ja teen hügieen. Trollipeatuses ootan, et troll tuleks kiiresti. Tõnismäe valgusfoori juures ootan, et millal saan esimest sõiduteest üle, et siis jooksuga sama intervalliga võtta veel ka teine sõidutee. Kirikust möödudes ootan koolimajani jõudmist ja loen oma samme. Koolimajas ootan kui kiiresti suudan jalanõud vahetada ja esimesse tundi jõuda.

Tundides üldjuhul vaatan kella ja ootan nende lõppu.

Vahetundides ootan millal algab tund ja molutan.

Koolis vaatan mobiiltelefoni kella ma ei tea mitu korda. Teised küsivad ka mult palju.

Ja kõige selle juures pean vabandama. Sest igavus ja tülpimus on minu enda väljamõeldud. Kool on huvitav ja elu on suur.

Pärast kooli ootan teatrietenduse algust. Pärast etenduse algust ootan vaheaega. Vaheajal ootan etenduse algust. Ootan etenduse lõppu. Ootan aplausi kestvust. Ootan trolli. Ootan mikrouunis toidu soojenemise lõppemist. Ootan, et midagi asjalikku oleks arvutis teha kuigi peaks magama. Ootan voodis und ja mõtete lõppemist.

Ja ootan lõppu. Ja ootan, et miks kas kuidas kirjutised ongi kaaslaste ja nende kirjutatu projektsioonid.

Ärge kutsuge mind igalepoole. Mingi sadatuhat kakssada kolm erinevat kutset kuhugi liituda on potsatanud viimasel ajal mu erinevatele eeeeepostidele. Ma ei näe varianti, et kui ma kuskil interneti kaudu mobiilinumbri alusel olen seotud paljud paljude inimestega, et ma siis hakkan kohe rohkem sõnumeid saatma. Mõttetu. Neid inimesi, kellele ma helistan või sõnumi saadan mitteinfo liikumiseks on umbes täpselt 1. Ma juba olen orkut ja msn ka, nii et kurat võib mu sõrmed ära süüa. Aga sõnumeid ma saatma ikkagi ei hakka. Olen nõme. Aga muidu olge marudad. Ja võtke lumest valge headus sisse.