20091128
Kui isiksus vajab avamist
Tahtsin tänada kõik inimesi, kes on mulle öelnud, et meeldiv oli lugeda Ameerika reisi postitusi (Osa 1, Osa 2, Osa 3, Osa 4, Osa 5, Osa 6, Osa 7, Osa 8, Osa 9, Osa 10). Hea sõna on alati topeljõuga.
Loomulikult polnud meie seiklused Rebaseonu kajastustasemel, aga mingi võlu selles on, kui foto+pilt jõuab igapäevaselt lugejateni ning inimesed saavad oma igapäevases elus osa sellest, kuidas teised askeldavad kuskil laias maailmas.
Ühesõnaga, kui elu läheb metsa, siis pakime asjad ja põrutame ümbermaailmareisile ning iga päev kirjutame põnevaid seiklusi netti ning meie tohutud lugejad maksavad meile reisikuludeks igaüks 25 krooni kuus ;)
Inimene, isiksus ning igapäevase puudutuse väljatoomine muutuvad järjest olulisemaks.
Mitu minu sõpra (sarnaselt paljude teistega) on hakanud tegelema sellega, mis neile meeldib ning on otsustanud ise olla oma aja ja tegude peremehed. Õige kah. Tuleb tegeleda sellega, mis meeldib ning see valdkond tuleb viia inimesteni. Raske algus, loodetavasti õnnelik lõpp.
Ainult, ka inimene vajab avamist, mitte ainult töö-hobi. Soovitan rääkida kõigil veidike endast ning maailmast, milles nad viibivad iga päev. Individuaalse isiksuse tähtsus järjest tõuseb, seega tuleb see oma elu väärtuslikuks osaks muuta.
Jõudu kõigile, kes ise teevad. Alustavad.