kunst pole elu

Maitse on see, kui sa oled naine ja vaatad presidendi vastuvõttu ning hüüatused "Issand, kui kole kleit" lipsavad sul ikkagi üle huulte, kuigi sa ei taha olla õel ning lisaks arvustamisele kannad sa ise laitmatult stiilseid riideid. Sul on oma nišš ning sa ei lange välja.

Ei ole üldse halb reklaam, sest pole halb lugu, kuigi ega portaali klikkama ei pannud.

Sa pead viibima aegruumis, kus sa mõtled. Kus sind pannakse mõtlema.

Sa pead viibima aegruumis, kus on lavastus valmis tehtud, mille etendust sa publikuna vaatad.

Minu arust on läinud asi selliseks, et Tallinnas ei saa vaadata väiksemates linnades valmis tehtud lavastusi, sest ma ei mõtle selles süsteemis, kus viibivad inimesed näitlejad ja lavastajad ja elu, mida sulle näidatakse.

Mõistmaks teatrit, pead paar päeva vähemalt olema linnas, kus lavastus on tehtud.

Ja see ei ole midagi halvustavat. Et keegi mõtleks paremini või halvemini või aeglasemalt või huvitavamalt.

Tallinnas tehtav teater on absoluutselt teistsugune, kui Pärnus, Viljandis või Rakveres ja see erinevus läheb järjest suuremaks.

Samasse patta panek on patt.

...lugeda Google Reader'it.

Kuidas mulle meeldib Rahvusraamatukogu ja kuidas mulle meeldib Akadeemiline Raamatukogu ja kuidas mulle meeldib vaadata inimesi, kes teevad lõputöid ja neid, kes teevad ja loevad päevad läbi midagi, millest saavad ainult nad ise aru.

Ma ei tea, viimasel ajal on tõesti mingi pidev jama selle suure ja võimsa Gmaili'ga. Pidevalt avaneb "Bad request", peab Safari kinni panema ja uuesti avama. Psühholoogiliselt koormav.

...Eesti Vabariigi 91. aastapäev. Paraadi ja pingviinide paraadi!

Ehk kuidas netis teha asi ära.

Disaini tähtsus
Ilus foto tootest räägib rohkem, kui ükskõik milline tutvustus. Ilusad fotod levivad netis, ilusad fotod haaravad inimesi. Veel jõulisem on, kui foto peal on ilusti disainitud ese, siis on foto topeltvõimas. Nii on ka müügi puhul, inimesed ostavad ilusaid asju, mis on ilusti eksponeeritud, tänasest on avatud portaal www.rahvusmeened.ee

Suhtlusvõrk
Sõnum levib netis põhimõttel "Sa pead olema seotud mõjukate inimestega, kelle tegemisi jälgivad netis võimalikult paljud". Käes on aeg, mil iga Twitteri jälgija on väärtuslikum, kui me arvame ning iga Facebooki sõber ei ole enam lihtsalt pelgalt kontakt. Sa pead tundma inimesi, kelle arvamus on respekteeritud. Aga ei tohi olla ärikas, tuleb olla neutraalne hea meeleolu edastaja.

Kõikide kanalite hõlmatus
Kui sa vajutad, siis vajuta võimalikult nii, et toode on kõikjal inimesele lähedal, ehk blogi, Twitter, Orkut, Facebook, Flickr ja küll ajakirjandus saab ka siis jaole. Ajakirjandus (ehk PR) on tasuta trükireklaam. Kuuma tuleb anda siis, kui asi on kuum.

Ära ole pealetükkiv
Internetis pole võimalik asju teha plaani järgi. Kui sõnumit hakatakse levitama "plaani järgi" ning otsene eesmärk on "reklaam, turundus, raha", siis see on tunnetatav ning inimestel läheb kohe süda pahaks. Internetis levib sõnum või ei levi, seda ei saa ette ennustada, saab ainult luua võimalikult head tingimused ning eeldused sõnumi levikuks. Tähtis on teavet esitada heatujuliselt ja neutraalselt, igasugune pealetükkivus ning liigne enesekindlus on "promo" maailmas surnud laps.

Reaalne asi!
See on nüüd kõige tähtsam. Netis saad promoda edukalt asja, mis ilma netita omab inimese elus emotsionaalset ja/või funktsionaalset väärtust. Idee ja teostus peavad olema tasemel, mis ilma Internetita on inimese elu osa. Samas on see punkt tenniste puhul ka kõige suurem miinus, sest tennised saabuvad kohale alles üsna tüki aja pärast. Inimestele meeldib asju reaalselt katsuda ning riiete/jalanõude puhul on inimeste soovid/jalanumbrid jms niivõrd erinevad, et individuaalsete iseärasuste pärast (mõnel on laiad varbad, mõnel on kandiline kand) võivad paljud hakata kauba kätte saamisel nurisema. Jalanumbrid ka tihti varieeruvad vastavalt jalanõule. Kaks asja peaks olema paralleelselt - võimalus netist tellida ning kes tahab peaks saama erinevaid numbreid ka reaalselt jalga proovida. Inimestele meeldib asju näppida.

Igatahes on sõnumi levik netis põmsti-põmsti-põmsti-põmsti-põm. Pead looma eeldused esimeseks põmstiks ja siis järgneb põmsti-põmsti-põmsti-põmsti...

Umbes paar tuhat inimest oli eile Snelli tiigi pargis, sest lumelinn avati. Kus lapsed möllasid jääl ja liutornidest alla lastes. Palju kilkeid ja punaseid põski, palju aktiivset ja tasuta meelelahutust. Ja kõige parem skulptuur oli "Tuvirebane". Seisis seal väärikalt nagu väärikas pingviin.

Palju kell on?
Kell?
Kas sa kodus ei peaks olema? Naise ja lapse juures...
Mina või?
Ei see teine, kes veel siin kontoris on.
Mees vaatab ringi ja ei näe mitte kedagi. Mees saab aru, et ta on kontoris üksi.
Ma lõpetan paar asja ja siis kohe lähen.
Miks sa teed niipalju?
Mulle meeldib.
Kas sul on naine ja laps ka sellepärast, et sulle meeldib?

Kas kogemused maksavad midagi?

Laul pole suurem asi, aga pealkiri on "We don't wanna put in". Eks tuleb selle üle veel kära ja kärakat. Eurovisioon on taas omandamas jõudu, poliitiline allegooria on äge.

Margusel on palju tuttavaid ja Margusel oli eile sünnipäev, ta teeb kanalite analüüsi, et mismoodi inimesed praegu õnne soovivad.

Keith Schofield on kuum videotreial, võib-olla kõige kuumem maailmas.

Olen Reval Café's Pärnu mnt.-l ja iga kord, kui keegi suures klaasuksest sisse tuleb, siis letist hüütakse "Hoia ust kinni!". Uks käib millegi pärast meeletu pauguga, letiprouad on ukse ette asetanud väikese redeli ning pannud uksele valge paberi, mille peale on roosa markeriga kirjutatud "Palun sulge uks vaikselt."

Et ehitada üles teatri teabe- ja infokanaleid netis ning saada tagasisidet, on nüüd NO99 Facebookis ja Twitteris.
http://www.facebook.com/group.php?gid=69293251398

Mikk ja milleks Valodjale stipendium

Harmooniline naine teeb häid sõnu ja mõtteid:

Inimese elu võib võrrelda paadiga, mille ta varases nooruses endale ehitab ja edaspidi seda üha täiustab või vajadusel parandab. Aega aga jõega, mis seda kannab – kord laisalt voogav, kord rahutult kärestikuline, sula aegu ületulvav ja põua ajal madalaks kuivav.

Oluline on ära tunda kulg, omaenese põhihoovus, need väärtused, millega kooskõla tagab tasakaalu. Toetudes eelnevale kogemusele ja erksale tähelepanule tuleks püüda tajuda tervikpilti ja usaldada seda, mis endas on kõige tugevam. Ühel on selleks intellekt, teisel intuitsioon; üht aitab palve, teist nõidus.

Loomulikult mõjub noorele inimesele, kelle esimene armastus murrab ta südame, lohutusena mõeldud lause küll see üle läheb, või emale, kes oma esimese lapse matab, lause küll tuleb veel lapsi valusa irooniana.

Minu mitmeid torme üle elanud paadi siseküljele on sulenoaga kriibitud noorpõlvetõdemus: Vabadust ja väärikust ei saa inimeselt võtta keegi ega asendada miski.

Olgu rahaahnus, mis ta on, ikkagi tunduvad Sal-Saller ja Raud elujõulisemad ja vägevamad, kui need Aplesinid, Fixid, Panoraamid jms. bändid, mis teevad pidevalt juubelikontserte. Eks muusika vajabki vanu peere, aga nad ei tohi olla liiga vanad. Poisid olid "Terevisioonis" ja lähevad tuurile.

Tarantino uut filmi ootan alati ja ausalt öeldes pole mul selle vastu midagi, et ta mängib seekord ülevindi irooniliselt mõnede hoiakute ja sündmustega, mille üle Euroopa tunneb alaväärsuskompleksi ja mille pärast lõputult vaieldakse ja vaieldakse. Ajalugu on interpreteerimiseks. Elu on elamiseks. Kunst on loomiseks.

Lihtsalt lauseid, mis tundusid ilusad, Tony Kushner'i näidendist "A Dybbuk, or Between Two Worlds":

Beneath this earth there's another world just like this one, with farms and forests, oceans, deserts, cities, villages, great storms tossing great ships on the seas, terror in the woods, and ceaseless thunder; but in this underworld there's no sky, and no light, only a black ceiling of gravedirt and root-ends, not lightning bolts, no sun. That's the Talmud.

I yearn to see Paradise, the same as you, I have a soul that seeks the Fire.

Sure it's a sad place at night and I'll tell you why that is. The dead come to pray here at the shul at night, scattering their sorrows on the floor like dead leaves, leaving piles of sorrows all over the place.

Kui saad vanemaks, siis ikka tundub, et sinu lapsepõlves tehti maailma kõige paremaid multikaid.

Kui täna registreeriks Oliver Kruuda aadressi kruuda.ee või kruuda.blogspot.com ning hakkaks ise jagama nõuandeid, et kuidas asjad käivad ning rääkima oma äriajamiskogemusest, siis see oleks midagi rohkemat kui muu meedia või blogosfäär.

Kui meedia ja sotsiaalkäitumise revolutsioon jätkub sama hoogsalt, kui on alanud, siis kõikjal saab tähtsaks inimene ning tema roll ja kontakt sinuga sinu elus.

Inimene tahab ja vajab isiklikku poliitikut, isiklikku ärimeest, isiklikku (aja)kirjanikku, isiklikku näitlejat.

Poliitikas peaks siis muutuma see, et iga üksiku poliitiku mõtted ja isiksus on järjest olulisemad ning "partei programm" või "parteiline kuuluvus" on järjest vähemtähtsad?

Muidugi on poliitika suhted ja koostöö ning "ühise keele leidmine".

Aga "poliitilise populaarsuse" jaoks pole vaja enam parteid. Poliitikul tuleb omada ja hoida otsest kontakti inimestega.

Sama insight ehk juhtmõte, aga miks on üks reklaam palju parem kui teine?

Et tänases päevas oleks teil rõõmu ja mõtteid, jaksu ja tegusid. Olgu valentiinide ja valentiinodega nagu on, aga midagi kaunist võiks siiski olla traditsioonis pidada sõpru meeles. 

Mõnikord tuleb mul tuju mõelda, et ma olen hästi-hästi vaene. Kohe hästi-hästi-hästi vaene. Kohe nii vaene, et ma üldse ei kujuta ette kui vaene.

Daniel Vaarik ja "Tühi mikrofon":

Kui Mihkel Raud kirjutaks mõnes blogis midagi tabavat, siis oleks sellel varsti kolmandik või pool neist lugejaist, kes loeksid tema sama head kolumni Eesti Päevalehes. Jah, loomulikult, on inimesi, kes seda blogi kohe üles ei leia, kuid nende hulk ei suurene ajas, vaid väheneb. Eriti karm oleks aga asi siis, kui Raud otsustaks blogi teha koos Andrus Kivirähaga. Siis, ma kardan, et võiks külastajate hulk olla isegi suurem kui meeste eraldi kolumnide puhul ajalehes. Seega, on tekkinud meediatööstusele keeruline olukord, kus informeeritud ja kirjaoskaja klaviatuuriga inimene jõuab olulise osani samadest inimestest, kelleni meedia jõuab suurte kuludega. Ei ole välistatud, et see inimene teeb oma tööd täpselt sama hästi või pareminigi, kui toimetustes istuv kontingent, küsimata selle eest isegi raha. Kui toimetused on orienteeritud vaid rahale, siis see inimene võib olla orienteeritud täiesti puhtajakirjanduslikule soovile luua ühiskonda uut väärtust. Jah, muidugi on igasuguste blogidega probleeme ja seal ilmub palju hullust, kuid keegi ei saa väita, et hea ideega inimene ei saa täna Eestis publikuga rääkida otse, ilma meedia vahenduseta. See toob esile ühe veel huvitavama probleemi. Nimelt, kui keegi kirjutab oma blogis midagi põnevat ja saab endale näiteks 2000 lugejat, siis võib see ühtlasi olla ka seda laadi lugejaskonna piir Eestis. Hästi, ehk on selle teksti potentsiaalseks auditooriumiks isegi 6000 inimest, kuid ei enam. Ühe suurema ajalehe huvi on aga siinkohal müüa see tekst näiteks 200 000-le inimesele. Selleks tehakse see võimalikult lühikeseks, vahetatakse ära pealkiri ning liputatakse kuskil poodides suurt reklaami „Osta, loe!”. Tagajärjeks on see, et 194 000 inimest jõllitab korraks teksti, millest nad mitte midagi aru ei saa, aga millest pole ka suurt midagi pärast toimetamist järel. Soovin selle näitega illustreerida meediasüsteemi ebatäpsust ja kohmakust: lehed on trükitud, paber raisatud ja inimesed rahulolematud. Võib isegi aru saada, miks väljaanded seepeale ütlevad, et „kvaliteet inimesi ei huvita”. Aga see on ikka üha rohkem nende mure, mitte inimeste mure.

Kommentaariumide rolli kirjeldamiseks jääb selle artikli ruumist väheseks, kuid kõike kokku võttes ei saa ma enam hästi aru, miks üldse peaksid normaalsed inimesed esinema massimeedias. Väga tavaline on näiteks selline sündmuste ahel: inimene ütleb midagi raadios, mingisuguse portaali reporter kirjutab selle kuulmise järgi valesti üles ja riputab välja. Sellele järgnevad sajatavad kommentaarid ning allakäigu spiraal, mille lõpuks võtavad sõna parlamendi poliitikud või huumoritoimetused. Sellega saadud tähelepanu konverteeritakse lõpus üpris suureks reklaamirahaks, mille eest inimene ise ei saa muud kui kahtlase väärtusega kuulsus. Elagu ärimudel! Õnneks pole miski igavene. Nagu iga asi, mis on liiga hea, et olla tõsi, on ilmselt ka praegune Eesti meediakanalite ärimudel liiga edukas, et jääda kauaks püsima. Juba 2009. aasta võib olla paljude praeguste Eesti väljaannete jaoks viimane. Järele jäävad mõned meelelahutuslikumad ning mõned, kes suudavad ärimudelit kohendada ning ka piisavalt jõuliselt loobuda suurest osast ballastist. Ning mul on raske tunda ennast kuidagi süüdlasena, et ma ei ole kurb. Miski ütleb mulle, et ajakirjandus kui funktsioon ei kao ning uute ja nutikamate ärimudelite tulek võib tähendada, et väiksemad, kuid professionaalsemad üksused võivad edaspidi ajakirjanduse tulevikku kujundada palju paremini, kui teevad seda suured konglomeraadid praegu.

Ma ei saanud seda siia mitte lisamata jätta. Via Raido Twitter. Kui me räägime kunstist ja kunsti presenteerimisest täna, siis see video on midagi ideaali poole. Idee, sotsiaalsus, professionaalsus, mitu väljenduskanalit ning meeletu-meeletu pühendumine.

Üleeestilise mõttetalgu üheks konkreetseks insight küsimuseks on see küsimus, mis koorub välja tänasest intervjuust majandusprofessor Varblasega. Kahe kuu pärast mõtlema hakata võib olla hilja, aga parem hilja kui üldse mitte.

Mida töötute armeega teha?
Siin ei ole imelahendust. Kevadel tuleb hakata inimestele pakkuma hädaabitöid.
Üks asi, mis kohe äkki pähe tuleb, on see, et üks kolmandik Eesti metsast on Riigimetsa Majandamise Keskuse käes. Kevaditi tegeldakse metsa istutamisega, samuti korrashoiuga. Nüüd tuleks ilusti läbi mõelda, kas meil on vaja selleks inimesi, kuidas seda teha. Võiks panna töötud metsa istutama, puhastama, üles tegema.
Eelmise vabariigi ajal korrastati hädaabitöödel Pirita randa, kindlustati Emajõe kallast. Praegu ei saa töötuid teedeehitusele saata, nad ei oska teid ehitada.
See on kvalifikatsiooni küsimus tõepoolest. Aga metsatöödele saaks vabalt panna. Ega mul neid ideid nii äkki pähe ei tule. Aga siin on vaja praegu ideid koguda, milleks saab kasutada seda suurt töötute hulka.
Kuid on ilmne, et Eesti ettevõtlus ei suuda kõiki neid inimesi rakendada. Ja võimalus välismaal tööd otsida, mis oli varem puhver, ei toimi enam nii hästi.

Minu pakkumisi:

Mulle meeldivad maamehed. Selle sõna kõige paremas tähenduses. Nad on lihtsad ja otsekohesed.

David käis hambaarsti juures ning sai nähtavasti tuimestust. Poisi eksistentsiaalne arutelu auto tagaistmel on hetkel popimaid videosid üle kogu ilma.

David After Dentist (Original) - Amazing videos are here

Mnjaa, reaalsus mõjub kõige sügavamalt ja kõige armsamalt. Kõige kohutavamalt ja kõige mõtlemapanevalt. Koaala saab tuletõrjuja käest vett.

Kumba sa eile õhtul televiisorist vaatasid - tipptasemel klassikalist tantsu või tipptasemel jalgpalli?

ETV näitas saadet Oksa-Eduri elust Londonis ning kokkuvõtet suurepärasest Jõhvi balletifestivalist. Kalev Sport näitas otse Londonist Itaalia-Brasiilia mängu.

Mina klõpsisin puldiga edasi-tagasi. See on jõhkralt ilus väärikus, mis ümbritseb tipptasemel tantsijaid.

Ja Brasiilia mängis üllatavalt hästi ja Itaalia mängis üllatavalt halvasti, lemmik mees platsil oli Brasiilia vasakkaitse Maicon, kes tsenderdas ja lülitus rünnakule iga viie minuti tagant. Mees jooksis meeletult.

Olen haige ja olin terve päeva voodis poolunes, liikusin marsruudil morsiklaas-kurgurohi-wc-voodi ning nüüd vastasin kirjadele nii, et otsustasin võtta vastutuse ja olla noortenäidendivõistluse žüriis ning tellisin endale Värske Rõhu ajakirja soodushinnaga aastaks, sest tunnen, et tegin eelmise postitusega veidi maailmale vast liiga ja nüüd ostan õiglust.

Ma jälestan suurustavat kirjutamisstiili, milles puudub soojus või tahe olla inimlik.

Mind ärritas noorluuletaja Paavo Piik, kes edastab neti abiga avalikult mõtteid lavakooli esimese kursuse tudengite seiklustest Inglismaal:

Pikk nädalavahetus tõi uusi konflikte majaprouadega. Reede öösel vastu laupäeva söödi külmkapist ära pakk makrat ning üks koertele mõeldud pasteet, mille sees neile vajalik kõhurohi. Süüdlased ei tunnistanud. Tervislikke anomaaliaid ei ole märganud. Reedel ja laupäeval õnnestus tšehhi koduabilise väljavihastamine, kes ei saanud magada laulmise ja valju naeru tõttu köögis ja ülakorrusel. Mõni ime siis, kui pühapäeva hommikul teatas vanaema Diane, et tšehhi koduabiline ei ole tegelikult koduabiline, vaid tema sõber, ning tõi kaasa voldikud odavhotelli andmetega juhuks, kui meile majareeglid ei sobi. Ei midagi vaenulikku, väga matter of fact ja in good humour.

Olen ise selles majas ulualust saanud paar kuud ja tean, kui hea ja hooliva südamega (kuigi kohati hipiliku elustiili ja harjumustega) on perenaine Diane. Tema "väljavihastamine" kirjeldatud suuruses ja stiilis on ülekohtune tühi bravuuritsemine. Arvan, et lavakooli tudengid peaksid soojalt suhtuma inimesesse, kes suures linnas pakub neile soodsalt "katust" ja sooja toitu.

Jah, Diane on tšill ja küll kõik laheneb ja rahuneb, kuid mulle tundub, et suhtumine jääb. Vähemalt kirjastiilis.

Ning teine lause, mis selles tekstis mind ärritab kõlab nii:

Tseremooniat vaatasime kartulikrõpse õgides hiljem telekast; igav oli ja Slumdog Millionaire võitis kõik auhinnad, mis võttis tuju seda vaatama minna.

Minu jaoks on Danny Boyle maailma kõige kõvem filmi- või/ja kultuurimees, ma sügavalt austan inimest, kes suudab kõrgtasemelise režissöörina ainult areneda ja teha vägevaid, kuid väga erinevaid filme.

Paavo jaoks võib see kõik olla mõttetu ja igav, kuid selline üleolek sellise mehe poolt sellise mehe tegudest kõlab pehmelt öeldes naljakalt.

Kui oleks üks buss, mis võtaks peale ja muudkui sõidaks. Mööda linna, mööda tänavaid. Selle bussi eesmärk oleks tekitada sundolukord. Lugemiseks. Vast pakutaks ka kohvi.

On tugevate ja järskude ümberlülituste aeg. Metsa pole mõtet arvutit kaasa võtta ning keset müra pole mõtet tuua "tükike" metsa. Lahustub ja kaob nagunii.

Inimene armub tegevustesse ja tundesse, mis eksisteerivad käimasolevas hetkes.

Saaks vaid seda bussi tellida endale järele. Uksel peab välja lülitama telefoni ja kaasaskantavat arvutit ei tohiks bussis avada.

Lihtsalt sõidad ja loed.

Võiks ju lihtsalt sõita linnaliinibussiga või Tallinnas-Tartusse ja lugeda, aga ei, ma tahaksin spetsiaal bussi, sest seal oleks olla spetsiaal tunne ja õhin.

Nägin unes kuidas unustasin oma koti bussi pagasiruumi ja hiljem parkis kurjustav bussijuht bussi eesotsa peale ja ütles, et võib-olla homme saan kätte ning siis ma pidin minema kuhugi suurde-suurde ujulasse võtme järgi ja jalanõud pidin ära võtma, aga mul oli sokkides nii libe, et ma kukkusin basseini, see oli kohutavalt hirmus.

Loo algus ehk esimene osa on siin ehk kaks suvaliselt kohtunud meest on otsustanud oma firma teha ning kolmandaks osanikuks võtavad inimese, kes kolmandana söögikoha uksest sisse astub, esimene sisseastuja oli teenindaja, söövad ja ootavad...EXT. HIINA SÖÖGIKOHT - ÕHTU
Alexi ja Ermo laud on hiina toitu ja hiina leiba täis. Vahepeal pole söögikohta inimesi juurde tulnud. Ermo sööb suppi, Alex joob Coca-Cola klaasist keefiri. Alex lõpetab keefiri sõõmu rõõmsameelse ohkega, suu ümber jäävad talle valged vuntsid, mille ta sisseõpitud keelelimpsega eemaldab.

ALEX

Erm, süüa oskad teha?

ERMO

Muna ja piimasuppi...hommikuti. Klimpidega.

ALEX

Toidufirmat me ei tee.

Käib restorani välisuks, sisse astub kottidega kodutu.

ALEX

Teine...

Teenindaja väljub köögist agressiivse ilmega. Teenindaja utsitab kodutut ja see läheb koos kottidega kohe uksest välja. Mehed söövad edasi.

ALEX

Kas arvutist pornot vaatad?

ERMO

Natukene.

ALEX

"Natukene" on vähe. Tööd peab tundma, pornoäri ei tee.

ERMO

Kes sina oled?

ALEX

Mina? Miks küsid?

ERMO

Huvitab.

ERMO

Olen see, kes vaja.

Kohviku uks tõmmatakse väljapoole lahti, aga keegi veel sisse ei astu. Kuuleme hääli ukse tagant.

POISSLAPS

Tahan makarone! Ja täiega kossu vaatama!

NAINE (kaugusest)

Oota meid ka.

POISSLAPS

Ma tean, emme peab kõige pealt uksest sisse minema.

NAINE (juba veidi lähemalt)

Dzentelmen!

POISSLAPS

Vähe ei olegi.

NAINE

Täna lähevad mehed ees.

POISSLAPS

Iss, kumb on essakas?

MEES

Kivi-paber-käärid.

Mees ja naine on jõudnud ukse taga seisva poisslapse kõrvale. Näeme mehe ja lapse käsi mängimas. Mõlemad pakuvad "kivi".

POISSLAPS

Viik!

Käed rappuvad uuesti. Meeskäsi teeb "käärid", lapskäsi "paberi".

MEES

Jaaaaa!

POISSLAPS

Issi on essa.

Juba päris pikalt lahti olnud uksest astub esimesena sisse mees, moodsalt, kuid lihtsalt ja viisakalt riides, ümber kaela on korvpalli fännisall, ca 30-aastane (PRIIT). Mehe järel siseneb ca 10-aastane poiss, korvpallisärk jope peal ja fännisall ümber kaela (ATS), kes koheselt pärast uksest sisse tulemist tormab isast mööda. Viimasena siseneb ilus ning lihtsalt, kuid maitsekalt riides noor naine, ca 28 (AGNES). Ats jookseb leti poole ja samal ajal imiteerib korvpalli põrgatamist.

ATS

Kolm, kaks, üks, tuuuuut...

Ats jõuab letini, lõpus teeb hüppe, lööb kaks kätt vastu letti ja tõstab käed pea kohale.

ATS

Vise tabab! U-s-k-u-m-a-t-u! 

Ats juubeldab ja tantsib nagu ta on näinud telekast korvpallureid juubeldamas.

ATS

Je-jei-je-jei!

Alex ja Ermo on jälginud laua taga istudes väikese poisi showd. Alex tõuseb lauast ja hakkab plaksutama.

ALEX

See on korvpal1! See on spordiajalugu!

Alex lööb Atsiga plaksu. Alex keerab Ermo suunas.

ALEX

Püsti, operaator filmi! Otse Saku Suurhallist.

Ermo kargab püsti, aga ei saa aru, mis tegema peab. Alex hakkab kätt enda ees hoidma nagu hoiavad telediktorid mikrofoni.

ALEX

Televaatajad, võimas tunne valitseb Saku Suurhallis,

kõik on püsti, aplaus on kõrvulukustav.

Ermo saab korraga aru, et tema peaks mängima operaatorit, kes filmib telediktorit. Ermo võtab asendi nagu oleks tal kaamera õla peal - üks käsi ümber kujutletava kaamera, üks silm veidi pilukil justkui vaataks läbi kaamerasilma. Alex astub Atsi juurde.

ALEX

Uskumatu sooritus! Kas võib öelda

Kiirustasin laupäeva hommikul kinno. Bussis tuli meelde, et pliit jäi sisse, kui mune keetsin. Aga kuidas mul saab pliit sisse jääda, kui mul automatiseeritud liigutustega kunagi ei unune ükski detail.

Mees 18 bussis. Keskmisest pikem, näost punane, räägib kõva häälega telefoni:

Et siis leht, kuhu võiksid firmad/tellijad panna kirja sutsakaid ja sutsakate tegijad leiavad sutsakad üles. Mõte hea, eks näis, kas tööle ka hakkab. Igatahes selge ja konkreetne teostus.

Laua taha istub zürii - esimene, keskmine, kolmas. Keskmine on ilus naine.

Veidi eemal on lavatagune, kus on närveeriv Paul ja kaks saatejuhti. Saatejuhid on kaks noorhärrat.

SAATEJUHT 1
Järgmise võistleja jaoks on showbisnes tuhande miili kaugusel. See on Paul. Mobiilimüügimees.

PAUL
Iga päev ma müün mobiiltelefone. Aga ma unistan teha seda, mille jaoks ma enda arust olen siia maailma sündinud.

Paul astub žürii ja rahva ette.

KESKMINE
Paul, miks sa täna siin oled?

PAUL
Ma tahan laulda ooperit.

Zürii vahetab omavahel kummalisi pilke.

PAUL (kaamerasse)
Ma olen alati tahtnud olla professionaalne laulja. Teha karjääri. Enesekindlus on alati olnud mu nõrgim külg, mul on olnud alati raske olla enese suhtes kindel.

ESIMENE
Olgu, meie oleme valmis, kui sina oled valmis.

Algab "Nessun Dorma" fono ning Paul laulab. Laulab nagu ingel, rahvas kuulab ning kargab käsi plaksutades püsti. Pauli laul toob inimestele pisarad silma. Naistel käib muusika südamest läbi, vappuvad. Paul ajab laulmise ajal käed laiali, on võimas hoolimata oma hambalohust.

Laul lõppeb, Paul jääb rumala näoga žüriisse vaatama. Vaikus.

ESIMENE
Nii, et sa töötad mobiiltelefonide müügimehena ja tegid praegu seda. Ma ei oodanud midagi sellist.

KESKMINE
Mina ka mitte.

ESIMENE
See oli totaalne sõõm värsket õhku. Sa olid absoluutselt fantastiline.

KOLMAS
Sul on uskumatu hääl. Kui sa jätkaks niimoodi laulmist, siis võid sa olla üks favoriite võitmaks kogu võistlust.

PAUL (hästi aralt, kaamerasse)
Aitäh.

Hakkab taustaks mängima Aerosmithi lugu meteoriidi purustamise filmist, kus mängis Bruce Willis, vist on see laul "I don't wanna miss a thing..."

TEINE
Mina arvan, et meil on siin praegu tükike külma argliku kivi, mis muutub teemandiks.

ESIMENE
Olgu, sinu tõehetk noormees. Piirs?

KOLMAS
Kohe kindlasti jahhhh!

ESIMENE
Amanda?

TEINE
Jesss!

ESIMENE
Paul sa pääsesid järgmisse vooru.

PAUL (hästi aralt)
Aitäh.

Paul kummardab ja tema põsed lähevad pungi. Paul marsib lava taha.

SAATEJUHT 1
Palju õnne

Saalis teine kommenteerib.

TEINE
Uskumatu, mul tuli kananahk ihule.

SAATEJUHT 2
Sa oled vist väga rõõmus praegu.

PAUL
Ma olengi, hetkel veidi šokeeritud.

SAATEJUHT
Ja kui Paul suundub rõõmsalt kodu poole, arvab žürii, et võis täna leida midagi väga erilist.

ESIMENE
Mulle meeldivad sündmused/videod/showd, kus keegi, kes ei ole professionaal, omab talenti ja ei ole sellest teadlik, teeb täiesti tavalist tööd ja siis sa näed midagi hoopis muud.

TEINE
Me võib-olla avastasime täna konna, kes muutub printsiks.

Veiko Twitteri kontolt minu kontole jooksnud link videole, mis tutvustab Twitterit. Ja selle lehe eripära on see, et pane kasvõi emakeelsed subtiitrid.

Tõesti, eesti keeles oleks vaja sõna, mis pakuks välja ägeda tuleviku. Et konkreetne, jõuline ja laiahaardeline mõtlemine saaks inspireeritud.

Lennart Meri raamatus "Hõbevalge":

EXT. HIINA SÖÖGIKOHT - ÕHTU
Talvine õhtupoolik Tallinnas. Vara on pimedaks läinud. Kell on ca 17.

INT. HIINA SÖÖGIKOHT - ÕHTU
Rasvast läbiimbunud kirevate tuledega väike söögikoht, kus on mõned lauad, kuid üldjuhul ostetakse/tellitakse siit toitu kaasa. Mängib raadio ja kuulda on mööduvaid autosid. Lauad on tühjad, ainult leti ääres on imelikku mütsi ja kasukat kandev kõhn 20ndate keskel noormees (ERMO). Hoiab käes menüüd. Köögist tuleb noor TEENINDAJA ja jääb Ermo ette teisele poole letti seisma. Teenindaja vaatab Ermole otsa. Ermo vaatab vastu. Ermo läheb pabinasse ja süveneb menüüsse. Aeg kulub, teenindaja ootab.

TEENINDAJA

Mida soovite?

Ermo laseb sõrme üle menüülehe, keerab lehte, pilk liigub kiiresti üle järgmise lehe. Ermo paneb menüü kinni.

ERMO

Ük..s Co..

TEENINDAJA

Mida?

Teenindaja ei kuule, sest Ermo räägib väga vaikselt.

ERMO

Üks Coca-Cola.

TEENINDAJA

Süüa ei taha?

ERMO

Tah...

TEENINDAJA

Mida?

ERMO

Tahan.

TEENINDAJA

Mida sa tahad süüa?

ERMO

Ma e... tea.

TEENINDAJA

Jood Coca ära ja ütled.

Ermo võtab uuesti menüü kätte, teenindaja valab Coca-Cola pudelist klaasi. Uksest siseneb laia kõnnakuga hoolitsetud välimusega 40-aastane mees (ALEX).

ALEX

Tere, mis täna pakute?

TEENINDAJA

Kakskümmend krooni.

Ermo ulatab rahakotist teenindajale 25-kroonise, saab 5 krooni tagasi. Ermo istub väikese laua taha ja hakkab menüüd uuesti vaatama.

ALEX

On midagi head ka?

TEENINDAJA

Meil on kõik hea. Eks vaadake ise.

Alex märkab teenindaja rinnas silti "Kati".

ALEX

Mida Kati viimati sõi?

TEENINDAJA

Kõike, kana, loomaliha, sealiha, riis, jahuriis,

nuudlid, magustoidud, eks vaadake ise.

Alex võtab menüü kätte ja teeb suvalise koha pealt lahti.

ALEX

Mis tähendab "Szechuani" stiilis?

Teenindaja võtab teise menüü kätte. Teenindaja kiikab, mis lehte Alex loeb, keerab endal sama lehe ja loeb maha.

TEENINDAJA

Praetud loomalihaviilud sibula, selleri

ja pipraga vürtsikas szechuani kastmes.

ALEX

Mis on "szechuani" kaste?

TEENINDAJA

See on kaste.

Alex vahib teenindajaga tõtt ja keerab siis uuesti pilgu menüüsse.

ALEX

Mis on "Satay" loomaliha?

TEENINDAJA

Loomalihaviilud brokoli, seente,

bambusevõrsete ja ingveriga vürtsises maapähkli

kastmes, maitsestatud kookosega.

ALEX

Miks selle toidu nimi on "Satay"?

TEENINDAJA

See on nimi.

Alex vahib teenindajaga tõtt ja paneb menüü kinni.

ALEX

Võtan "Satay" loomaliha "Szechuani" kastmega.

Teenindaja on segaduses, uurib enda käes olevat menüüd.

TEENINDAJA

Kumb, kas 52 või 53?

ALEX

Kati, ma söön täna "Satay" loomaliha "Szechuani" kastmes

ja kõrvale ports head riisi ning suur keefir.

TEENINDAJA

Meil pole keefiri.

ALEX

Siis lähed tood poest.

TEENINDAJA

Soovite Icetea-d või Coca, Fanta, Sprite?

ALEX

Katikene, olen 17 aastat joonud õhtuti

toidu kõrvale klaasi keefiri ja joon

ka täna, siinsamas nurga taga on keldripood,

käi ära ja võta mulle pakk punast Marlborot ka.

Alex võtab taskust rullikeeratud raha ning annab teenindajale paar sajakroonist. Alex keerab ringi ning hakkab istuma Ermo vastu samasse lauda, kuigi kõik ülejäänud lauad on söögikohas vabad. Ermo tunneb end kohmetult, Alex võtab mantli seljast ja riputab nagisse. Alex istub.

ALEX

Mis sa sööd? Sa pole veel tellinud?

ERMO

Su...

ALEX

Misasja?

ERMO

Suppi.

ALEX

Mis suppi?

ERMO

Majasuppi.

Alex võtab Ermol menüü käest.

ALEX

Kati!

Teenindaja pistab pea köögi ukse vahelt välja. Teenindajal on jope seljas.

ALEX

Poisile too supp "Minchow", number 21.

Kati kaob uuesti kööki. Alex vaatab Ermot.

ALEX

Alex.

Alex ulatab Ermole käe. Alexil on sõrmedes kaks läikivat sõrmust.

ERMO

Erm...

ALEX

Erm, kas sul on ka kõik perses?

ERMO

Ma ei tea.

ALEX

Aeg on selline. Maailm on katki, inimesed on laiali.

ERMO

Kõik muutub.

Teenindaja läheb jope seljas, kapuuts peas välisuksest välja.

ALEX

Ise peab muutma. Kogu maailma. Mis mees oled?

ERMO

Ma ei tea.

ALEX

Millega tegeled?

ERMO

Programmeerin, kujundan, natuke ka animeerin.

ALEX

Arvutis? Tähendab arvutiga?

ERMO

Jah.

ALEX

Ideaalne.

ERMO

Mulle ka meeldib.

ALEX

Tööd on?

ERMO

Mitte eriti, freelancer olen.

ALEX

Kes?

ERMO

Freelancer, vabakutseline, teen sutse.

ALEX

Ma ei tea arvutitest midagi, aga saan aru,

et sinna see maailm läheb, peaks

mingi uue äri välja mõtlema.

ERMO

Kõik ärid on juba välja mõeldud.

ALEX

Mina ja sina. Minul on kogemust ja sinul on oskused.

ERMO

Ma ei tea.

ALEX

Võtame kolmanda ka. Võtame kolmanda inimese,

kes siit uksest praegu tuleb.

Teenindaja tuleb välisuksest uuesti sisse pakk keefiri ja pakk Marlborot käes. Paneb Marlboro paki Alexi ette lauale.

ALEX

Aitäh Kati.

...

Käisin keset päeva Nukuteatris, saal oli täis - 200 10-aastast last, 10 õpetajat-kasvatajat, 2 saalitöötajat ja mina. Proovisin õlad nii alla tõmmata, kui vähegi võimalik. Etendus oli tore neil kohtadel, mil liigutati nukku ilma dialoogita.

Mina elan koos koera, viie sea, karu, kahe jääkaru ja ühe pingviiniga. See video tõmbab meie tänase päeva käima. Pull käib hommikust õhtuni.

Kõik mängisid täna sellega. Peaaegu vist kõik. Tundub, et see on jõhker sündmus eestlastele. Loo ainult inimste ellu lisaväärtust ja nad vaimustuvad. Ei lilled, ei kommid pane enam armastama ega armuma, loo juurde funktsionaalsust ja oledki popim tüdruk koduvabariigis.

google abil võõrkeelde ja siis eesti keelde tagasi:

Mu isamaa armas, kus sündinud ma! Sind armastan ma järjest ja kiidan lauluga!

Poola keelde ja siis tagasi:
Mu kallis kodumaa, kus ma sündisin! Ma armastan sind ja palvelette laulu kunagi varem!

Tai keelde ja siis tagasi:
Mulle meeldib mu kodu sündi! Ma armastan sind ja ma kehua laule kunagi varem!

Hiina keelde ja siis tagasi:
Mu kallis ema, ma sündisin! Ma armastan sind, ma kehua laulu Forever!

Araabia
Minu kodus, ja ma sündisin! I love you ja ma kunnioitustani laulu kunagi!

Kreeka
Mu kallis kodumaa, mida ma olen sündinud! Ma armastan sind ja kehua laulu kunagi varem!

Mnjaa...pole paha reklaam, nii tõde, irooniat, kuid eelkõige milline storyboard.

Aivar Pohlak on hull mees, kui ta selle asja brassidega päriselt ära teeb ja kui brassid õigete meestega Tallinnasse tulevad. Need põhimehed teenivad nädalas umbes sama palju, kui kõik Eesti inimesed kokku ja nende meeste mängijaõigused maksavad rohkem, kui Skandinaavia maade kinnisvara.

Konverentsisaal. Turunduskonverents.

KONFERANSJEE
Daamid ja härrad, publikum, tänasel konverentsil on jäänud veel vaid üks esineja ja üks ettekanne. Kohe varsti peaks siia jõudma mees, keda kõik palavalt oleme siia oodanud, härra Mark Arte.

Konferansjee klõpsab arvutinuppu, ekraanile ilmub kiri "Mark Arte (riskikapitalist/produtsent/ajakirjanik) - Kuidas ideed töötavad?"

Publiku selja taga olevast uksest siseneb väike mees, kes üritab jõuda lavale võimalikult märkamatult. Kuid see ei õnnestu, peale ruumi uksest sisenemist kargab tema juurde üks mees (FJORD) ja üks naine (TIINA). Mark Arte üritab vältida silmsidet inimestega, kuid see ei aita.

FJORD
Härra Arte, siin on teile tasuta testimiseks meie uus toode ja tutvustusbrošüür...

Fjord pistab Markile poolvägisi vidina ja brošüüri taskusse. Mesimagusalt naeratav Tiina lükkab Fjordi kõrvale.

TIINA
Härra Arte, te olete mu lemmik produtsent maailmas, siin on minu väikese kompanii Filmonist uus film "Naispiloodi pihtimus", palun leidke hetk ja vaadake...

Mark kaitseb oma taskuid, kuid Tiina leiab ikka mooduse kuidas dvd mehe külge pista.

TIINA
Igaks juhuks näitlen ma teile kiirelt treileri...

Tiina hakkab mängima, moonutab amatöörlikult näideldes häält vastavalt selle, mis karakterit või VO-t filmi treilierist jäljendab.

TIINA
Kas sa armastad mind nagu lind või nagu inimene?...Sul on naljakad küsimused...Tõesti, kas tiivad või kallistused?...Tiina, see lend on väga oluline...Kõik mu lennud on olulised...Sel aastal muutuvad naised meesteks ja kas mehi ongi enam vaja?...Ma olen rase...Ma olen nii õnnelik, et sa enam ei lenda...Kallis, ma lendan alati!...Kui sa täna astud lennukisse, siis on kõik läbi!...Ma saan teha ainult seda, mis süda ütleb...Sa ei ole ema!...täna lendavad linnud...

Mark on jõudnud lavale, Tiina ärpleb üksi nurgas oma filmitreilerit, Markile üritab veel mitu inimest läheneda, aga päris esinemispulti ei julge talle keegi järele tulla. Mark ühendab oma mälupulga projektori arvutiga. Alustab.

MARK
Tere õhtust, mul on siin väga hea meel olla, siin, lava peal. Olen Mark Arte, produtsent, promootor, riskikapitalist, ajakirjanik ja ma ei tea kes veel..Räägin teile täna sellest, et mida on vaja oma idee elluviimiseks. Mul on "ideede" kohta öelda vaid kolm asja. SÜVENE Enamus maailma ideid on väga pealiskaudsed, loomulikult on kõik ideed juba enne ära tehtud, aga sa pead kaks asja paneme selliselt kokku nagu pole seda teinud mitte keegi kunagi varem. Enamus filmilugusid, tehnikauuendusi, mis mulle pakutakse on juba mitu korda leiutatud, haruharva näen midagi huvitavat, mis mind totaalselt sütitab. Teiselt tasandilt lähenedes pean ütlema, et enamus "geniaalseid" ideid on teostamatud, sest vaadake igal asjal on kaks külge...on idee ja siis on teostus, ilma üheta pole teist ja tavaliselt puudub "teostus", teostus tähendab, et kuidas on võimalik midagi toota või turundada või miks on miski maailmale vajalik...Teiseks MÕTLE OMAS AJAS Ideed ei tööta minevikus, ideed ei tööta ka tulevikus, ideede on vajalikud täna või homme selles maailmas, kus sina elad. Ärge üritage olla ärimees, kes müüb neegritele helkureid või hiinlastele korvpalle, mõtle selles kultuuri- ja tehnikamullis, kus sa viibid, kuid paku välja midagi uut, loo sotsiaalne lisaväärtus inimeste ellu. Ja kolmandaks ÄRA TAHA RIKKAKS SAADA...enamus inimestel pole ideed sellepärast, et nad soovivad oma idee abiga rikkaks saada või osta endale tunnustust...hea idee on selline, millest sa hoolid rohkem kui rahast või positsioonid, head ideed on need, mis sütitavad väikesi meeskondi ja mille nimel on see väike meeskond nõus töötama nagu hullud...nii kui mängu tuleb suur raha või privileegid, on kõik...Tegelt mul on öelda ainult üks asi. Vaja on ideed, lugu, mõtet. Väga head ideed. Sellist, mis on päriselt väga hea idee, mitte sellist, mille te enda arust räägite väga heaks. Aitäh.

Marki juurde lavale astub üks ülikonnas mees, kes sülitab Markile näkku. Mees marsib ruumist välja. Rahvas vaatab end tatilärakast puhastavat Marki vaikuses.

MARK
Siia ma tõmban piiri. Ma olen harjunud sellega, et mind sõimatakse, aga...vähesed teavad, et mind ähvardati eelmine suvi tappa. Anonüümsed telefonikõned ja e-mailid. Pidin palkama turvamehed oma pere turvama. Vaimselt oli see väga raske aeg. Mulle aitab, kaon areenilt, maailm saab hakkama ilma ühe inimeseta...

Mitmed inimesed tahavad tormata Marki juurde ja ulatada talle oma visiitkaardi, Mark võtab taskust välja Šveitsi ohvitseri taskunoa, hoiab nuga lahtiselt enda ees ning selg ees inimesi jälgides lahkub.

Vaatasin taustaks neli tundi tennist ja oli Federeri poolt, aga Nadal võitis. Ei piisa sellest, et oled parem, võidelda peab oskama. Nadal hoiab pea külma ja lööb ära, siis kui on vaja lüüa. Federer hakkab kuidagi jõle kiiresti täiega papsima. Sport on mõistuse, isiksuse ja tahte võitlus.

Iseenesest tore kaks ühes, lavastuse reklaam ja enesepromo. Kaks ühes on tugevam, kui üks ühes või kaks kahes. Ja tähtis on huvi ja intriig, mis jäävad õhku.

Tennessee Williams oli see ameerika näitekirjanik, kelle pea kõik näidendid rääkisid sellest kuidas tegelased ei oska elada ajas, mis on edasi läinud. Tegeletakse endiste tegudega, mõeldakse nii nagu alati on mõeldud ja jäädakse tugevalt elule jalgu.